Valitsuse 100 päeva üllatused

Ehkki praegune valitsus raius end rahva mällu kui maksude alandamise valitsus, on lähima paari aasta jooksul oodata ränka maksutõusu, hinnatõusust rääkimata. Uuel aastal lajatab kaela ränk aktsiisitõus, mille valitsus kiirelt ja kärata aprillisündmuste pohmeluses vastu võttis.

Euro võttis praegune valitsus oma südameasjaks, ent selle tulekust enam ei räägita. Avaliku sektori palkasid lubati tõsta üksnes proportsionaalselt tootlikkuse kasvuga, kuid kasvuks võeti appi suisa plaanitava eelarve ülejääk.

Tõsi, valitsus on teinud ka häid otsuseid. Näiteks vanemapalga pikendamine, tulumaksu alandamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine jne. Nii nagu lubatud.

Valitsuse sada päeva peaks olema sisseelamise aeg. Ent ka aeg, kus selgineb valitsuse nägu ja tegutsemissuund. Paljudele tundub, et valitsus justkui on ja ei ole ka. On ministreid, kes pole veel n-ö pildile saanud. Kuid on ka neid, kes satuvad avalikkuse ette kummaliste sündmustega seoses. Näiteks justiitsminister Rein Lang, kes tähistas oma 50. juubelit Adolf Hitleri surmamonoloogiga.

Küsimusele, kuidas peaminister Andrus Ansip ise valitsuse tegevust hindab, vastab ta lühidalt ja rõõmsalt: "Hästi!" Sellele järgneb loetelu vastu võetud otsustest, alustades tulumaksu alandamisest ja lõpetades pensionitõusuga.

"Need on kõik väga olulised reformid, mida mujal maailmas laialt reklaamitakse. Meie aga ei reklaaminud tulumaksu alandamist üldse. Maksukoormus alaneb nelja aastaga märgatavalt," räägib ta.

"Valitsus on esimese saja päevaga näidanud end väga heast küljest ja koostöövõimelisena ning ma loodan, et neid päevi saab olema kuni nelja aasta lõpuni," lausub Ansip.

Politoloogide hinnangul ei õitse ükski valitsus lõpmatult ning varem või hiljem tuleb langus. Valitsuspartei praeguse suure toetuse taga on politoloogide hinnangul pronkssõdur ja tava, et uut valitsust ikka toetatakse.

"Langus tuleb harilikult aasta või pooleteise pärast, vahel veelgi hiljem," selgitab politoloog Tõnis Saarts. "Eks valitsus lähtub oma poliitika kujundamisel reaalsetest väljakutsetest. Oodata, et üks valitsus saja esimese päevaga kõik oma olulised lubadused täidaks, oleks rumalus. Üks on valimislubadused ja teine on reaalpoliitika. Alati ei pruugi need kokku minna," põhjendab ta.

Tema sõnul on sada päeva liialt lühike aeg, et üksikute ministrite tegevusele hinnangut anda. "Mis aktsiisitõusu puutub, siis käidi see väga osavalt välja kohe Pronksikriisi järel. Kuna kõik olid aprillisündmustest veel liialt haaratud, ei taibanudki keegi eriti küsida, kuidas maksude langetamise poliitika ja nii suuremahuline aktsiisitõus kokku lähevad," räägib Saarts.

Ootamatu ja suur aktsiisitõus on ka ettevõtjatelt valitsusele peamine etteheide.

"Lühidalt öeldes on hea ettevõtete tulumaksu otsus ja halb see, et aktsiiside teemat ettevõtjatega üldse ei arutatud," resümeerib Enn Veskimägi, Standardi suuromanik.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop on eriti pahane õlleaktsiisi järsu tõusu peale. "Mis puudutab maksusid ja eriti õlleaktsiisi, ei saa minu suhtumine loomulikult kuidagi positiivne olla. Toonitan veel kord, et näiteks vahe meie naabritega saab olema kolmekordne. Neid vilju hakkame noppima järgmistel aastatel turismi ja üle piiri kaubanduse vähenemises," ütleb Noop.

Ettevõtjad kiidavad aga valitsust reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse jätkumisotsuse eest. Noop lisab, et seda otsust oli ka ette aimata. Ettevõtjad soovivad valitsusele veel ka jõudu Pronksiöö tagajärgede silumisel.

Pronkssõduri järellainetuses püsib Reformierakonna kõva käe maine ja populaarsus.

Avalikus elus ei kuule teistest võimukoalitsiooni parteidest peaaegu midagi. Kas viitab see asjaolule, et kõva käega juhitakse ka valitsuskoalitsiooni, sest muud erakonnad esinevad suuresti statisti rollis?

Ministritest on saja päeva jooksul oma arvamust avaldanud eelkõige peaminister. Teemast sõltuvalt pääseb kõnelema ka mõni muu tegelane. Vahepeal lükati kõikvõimalikel teemadel esinema rahvastikuminister. Näis juba, et meil on loodud asepeaministri amet.

Mis puudutab aprillisündmuste edu, siis selle pohmeluses elab valitsus veel kaua, kuid galopeeriv inflatsioon hakkab seda mõju vaikselt ja kindlalt sööma.

Meie elu hakkavad mõjutama aprillisündmustest järellainena saamata jäävad miljardid. Praegu veel ajutised tagasilöögid on varsti märksa tugevamad ja seda mitmel rindel.

Valitsuse otsused on pannud käima inflatsiooniralli, mille pärlite ilu saame tõeliselt nautida alles järgnevatel aastatel. Inflatsiooni isiklike-majanduslike tagajärgede kõrval (palgatõus suudab vaevalt katta hinnatõusud; säästmine muutub mõttetuks, sest inflatsioon sööb kokkuhoitud summad ning kõigil pole raha sedavõrd, et investeerida seda tõhusamatesse vahenditesse kui pangahoiused) tuleks tähelepanu pöörata veel olulisemale aspektile.

Asi selles, et Eesti majandus on suures osas orienteeritud teenindusele, vahendusele ja alltöövõtule. Nimetatud põhivaldkondades tööviljakuse taset tõsta on väga keeruline. See aga tähendab, et tekib vastuolu. Surve palkade ja toodete hinnatõusule viib selleni, et ettevõtted ei tule toime. Pankrot on majandussüsteemi loomulik osa, kuid meie konkurentsivõime väheneb.

Oleme praegu silmitsi majanduse uue ümberorienteerimise väljakutsega, mida on teatud mõttes isegi keerukam ellu viia kui 1990ndate algul.

Meie kõrge hinnataseme juures hakkab turg Eesti jaoks paratamatult kitsenema, sest varsti pole, kuhu oma tooteid müüa. Olgem ausad - seni müüme esmajärjekorras hinda, mitte eksklusiivset kvaliteeti ja uudsust.

Murelaps on ka tööjõu struktuuri ja taseme küsimus. Varasemate valitsuste selle valdkonna probleemide lahendamata jätmine hakkab tulevikus väga tugevalt tunda andma. Mõne aasta pärast hakkab keskkoolilõpetanute hulk drastiliselt vähenema, siit loogiliselt edasi minnes toimuvad kõrgkoolide struktuuris väga suured muudatused. Millisel positsioonil on riik? Kas haridussüsteemis peab jätkuma turumajanduslik lähenemine või on mõttekas võtta aluseks eesmärgipärane ja säästlik poliitika? Milline on riigi roll selles? Kuidas kavatseb riik tulla toime järsult väheneva tööjõuga?

Ma ei ole kindel selles, et meid ees ootav majanduse ümberorienteerumine läheb samavõrd edukalt nagu möödunud sajandi üheksakümnendate aastate alguses ja lõpus toimunud majanduse ümberkorraldamine ning uutele turgudele orienteerumine. Need muudatused olid elanikele väga rasked. Kuidas praegune keskealine põlvkond selle üle elab? Uuringud näitavad, et nad on päris väsinud.

Ma ei tähtsustaks seda, mida valitsuskoalitsioon on oma valimislubadustest ära teinud või mida mitte. Näiteks, kui valitsus on tõstnud teatud sotsiaalsete gruppide palku, tuleks küsida - mida see Eesti tuleviku jaoks tähendab?

Praegu on hoopis olulisem analüüsida, kas see koalitsioon on võimeline perspektiivselt mõtlema ja tegutsema, mitte ainult poliitilistes kategooriates, vaid kaugemat perspektiivi ja elanike huve silma pidades.

Praeguse valitsuse reiting ei ole just väga kiita, sest nende osa, kes valitsust usaldavad, on vaid 11 protsendipunkti rohkem kui neid, kes seda ei usalda.

TEGU: Võimalikult kiireks eurotsooniga liitumiseks vajalikku tegevuskava koalitsioonileppesse ei lisatud. Peaminister Andrus Ansip ütleb, et euro nimel valitsus Eesti majanduse edu pärssima ei hakka. Siis aga toodi ootamatult aktsiiside tõstmisel ettekäändeks just euro kasutuselevõtt.

Valimislubadused tervikuna on pigem tarbimisele ja seeläbi inflatsioonile hoogu lükkavad (avaliku sektori palgad, pensionitõus, tulumaksu alandamine, õppelaenu tõstmine) ning eurot ei õnnestu meil kasutusele võtta enne 2011. aastat, kui siiski.

Ansipi kommentaar: "Eurole ülemineku eeldatav kuupäev saab teatavaks vähemalt 12 kuud varem, et kõik saaksid ettevalmistused lõpule viia. Hoolimata tähtaegade nihkumisest tuleb hoida tehnilist valmisolekut euroga liitumiseks esimesel võimalusel."

TEGU: Pärast seda, kui valitsus oli juba toetanud plaanitavat nelja miljardi kroonist eelarve ülejääki, otsustati juunis ootamatult ülejääki kärpida pea kolm korda ehk 1,4 miljardi kroonini.

Kui algselt lubas valitsus eesotsas Ivari Padariga välja, et eelarve ülejääk järgmistel aastatel on vähemalt 1,5 protsenti SKPst, siis hiljem sõnastati lubadus ümber nii, et ülejääk saab olema 1,5 protsenti hoopis riigieelarve mahust.

Ansipi kommentaar: "Väga suure ülejäägi planeerimine pole otstarbekas, kuna siis võib tekkida raskusi põhjendamisega, miks Eesti vajab Euroopa Liidu eelarvest lisavahendeid."

TEGU: Valitsus tegi otsuse suunata algselt eelarve ülejäägiks planeeritud 2,6 miljardit krooni hoopis avaliku sektori palkade tõstmiseks. Tööviljakus erasektoris kasvab 12-13% aastas. Avaliku sektori palgad kasvasid sel aastal üle viiendiku ning sama tempo on plaanis ka järgmiseks aastaks.

Ansipi kommentaar: "Lähtuda tuleb kõige värskematest andmetest ja sellest olukorrast, mis majanduses ja riigis hetkel valitseb."

TEGU: Peaminister Andrus Ansip teatas 17. mai pressikonverentsil, et pooldab elektriaktsiisi kehtestamisel hoopis osa keskkonnatasude kaotamist või langetamist.

Ansipi kommentaar: "Mina heameelega tahaksin siduda elektrienergia aktsiisi keskkonnatasudega. Euroopa Liidu direktiiv seda ka võimaldab ja seda praktikat on kasutanud paljud Euroopa Liidu liikmesriigid."

TEGU: Valitsus teatab 15. mail, et tõstab elektri-, kütuse-, viina- ja sigaretiaktsiise juba 2008. aastal ehk varem ja järsemalt, kui algselt lubati.

Ansipi kommentaar: "Aktsiisitõusude mõjul kasvab maksukoormus järgmisel aastal 0,4%. Otsesed maksud alanevad ja üldine trend on jätkuvalt maksukoormuse oluline alanemine."

Mees, kes räägib musta valgeks mis tahes teemal.

Pani kokku valitsuse kavandava maksupaketi. Tahtis lisaks kahekordistada tööandja sõiduautode erisoodustusmaksu ja jäi valitsuses sellega üksi.

Sõi koos peaministriga oma sõnu, kui ütles algselt, et riigieelarve ülejääk saab olema 1,5 protsenti SKPst, ent hiljem sõnastati see ümber 1,5 protsenti riigieelarvest.

"Tunnistan ausalt, et rahandusministrina ei olnud mul sellist otsust kerge teha. Sotsiaaldemokraadina on mul aga hea meel, sest olen kindel, et see raha läheb õigete asjade tegemiseks õigel ajal," ütles taas sotsiaaldemokraatide etteotsa valitud Padar hiljem. "Kui oleksime otsustanud teisiti, oleks minul küll häbi politseinike ees, kes jääksid palgatõusuta, või lapsevanemate ees, kelle lapsele jääks uus lasteaiahoone ehitamata."

Armastas kihutada autoga Saksamaa kiirteedel.

Tuletas aeg-ajalt valitsuses meelde, et maavanemad on mõttetud. Maavalitsuste kaotamist pooldas ka parteikaaslasest peaminister Andrus Ansip.

Tähistas oma sünnipäeva Tartus Püssirohukeldris, kus õhtu naelaks oli teatrietendus "Adolf", mis põhines Hitleri surmaeelsel monoloogil. Ka külalistel palus ta riietuda võimalikult 20. sajandi kolmekümnendate aastate Müncheni õllekeldrite stiili järgivalt.

Kavatseb ühendada piirivalve-, migratsiooni- ja politseiameti.

Nurises avalikult kapo tegemata töö üle pronkssõduri mäsu ajal, mis puudutas noorteorganisatsiooni Naši liikmete Eesti Vabariigi vastu suunatud aktsioonide pärssimist. Jättis kapo mehed aumärkideta, samas kui politseid autasustas aprillirahutustes tehtu puhul.

Aasta alguses liikluses toimunud surmaralli ja liikluses hukkunute arv sundis Pihli liikluspolitsei tegevust karmistama.

Kaitses jõuliselt Eesti huve pronkssõduri mäsu ajal. Oli Edgar Savisaare valjuhäälseim kriitik.

Tahe teha on suurem kui võimalused. On omandanud ministrile, eriti aga rahvastikuministrile omase keelepruugi, milles sagedamini esinevad sõnad lõimumine ja integratsioon.

Enne valimisi säras ajakirjades kaanetüdrukuna. Ministrina oli laulupeol lavameeskonnas ja juhatas koore lavale.

Oli pronkssõduri mahavõtja ja tegi ära musta töö.

1.Pronkssõduri teisaldamine

2.Vanemahüvitise pikendamine lapse 1,5aastaseks saamiseni

3.Õppelaenu tõstmine

4.Otsus, et ettevõtete reinvesteeritud tulu jääb maksuvabaks ka alates 2009. aastast

5.Otsus, et hiljemalt alates 2009. aasta jaanuarist on eraisikud investeeringute maksustamisel võrdsed juriidiliste isikutega ehk tohivad investeeringutelt saadud tulu riigile maksu maksmata uuesti teenima panna

6.Otsus alandada tulumaksu tuleval aastal 22 protsendilt 21-le ja edasi ühe protsendi kaupa aastas, kuni 2011. aastal peatub tulumaks 18 protsendi juures

7.Otsus tõsta tulumaksuvaba miinimumi 250 krooni võrra aastas, tuleval aastal suureneb kuine maksuvaba tulu 2000 kroonilt 2250 kroonile. Aastaks 2011 peaks tulumaksuvaba miinimum olema 3000 krooni kuus. Laste kasvatamise korral saab täiendavat maksuvaba tulu 2008. aastast kasutada alates esimesest lapsest.