Puhkus lootuste maal Gruusias

Viimaks jumala juurde jõudes selgitasid grusiinid, et veini joomisega tänasid nad teda hea joogi eest. Ei jäänud jumalal muud üle, kui anda grusiinidele viljakas ja kaunis maa, mille ta enda jaoks oli hoidnud.

Türgi- ja venepäraselt Gruusiaks kutsutu on Lääne-Euroopas tuntud Georgia nime all, riigi omakeelne nimetus on hoopis Sakharthvelo. Juba vanadele kreeklastele teada müütilise maa Gruusia rannikul valitseb lähistroopiline, sisemaal aga karmim mandriline kliima. Riigi pinnamood on enamjaolt mägine, madalikuala kulgeb Musta mere äärt pidi.

Eestist saab Gruusiasse lennata sujuvalt ühe ümberistumisega. Gruusia on samasugune väike riik nagu meie, neil on samad probleemid, mis olid meil kümme aastat tagasi, ja nad imetlevad seda, kuidas oleme arenenud. Kohapeal tundub, et vist iga grusiin on nõukogude ajal Eestis käinud või eestlastega äri ajanud.

Ja kes meist pole kuulnud suurepärastest Gruusia veinidest või Gruusia toitude imelisest maitsest. Gruusia kultuurile on omane õhtusöögi ajaks traditsioonilise persooni tamada valimine, kes on laudkonna juht ning toostimeister. Tamada toostide saatel tasub maitsta hinkali'sid ja kõrvale juua Kahhethi veinipiirkonna Mukuzani-nimelist punast veini.

Hinkali'd on meie pelmeene meenutav toit - hunniku taigna sisse on peidetud maitsev lihatükike -, kuid need "pelmeenid" on palju suuremad ja natuke sibula kujuga. Parim lambalihapraad on aga veini ja tkemali kastmes chakapuli koos kartulite ja värskete juurviljadega.

Saamaks mägedes head lambapraadi ja värskeid juurvilju tuleb esmalt mõne kohalikuga Thbilisi turule sõita. Ostja silme all valitakse välja lammas, tõmmatakse ta sealsamas puu külge ja nülitakse nahk. Kõik peab olema värske ja parim. Nende käteosavus ja filigraanne noakäsitsus pani vakatama kõik pealtvaatajad.

Thbilisi on nime saanud gruusiakeelsest sõnast thbili (eesti k ‘soe') kuumaveeallikate järgi, millel arvati olevat ravitoime ning mille juurde linn rajati. Allikatel on juba sajandeid olnud vänge väävlilõhnaga kümbluskohad. Kesklinnaski asub populaarne saunakompleks, kus väävliseguses vees kümmelda saab. Sauna pääsemiseks on vaja aga varakult aeg broneerida.

Stalini sünnikohana tuntud Gori linna Kura jõel asutas Gruusia kuningas David Ehitaja 12. sajandi alguses. Peatänaval hoitakse siiani alles väikest majakest, kus Jossif Džugašvili 1878. aastal ilmavalgust nägi. Stalini muuseumi kõrval seisab tema kurikuulus vagun. Kui tundubki, et muuseum on suletud, siis hea suhtlemise tulemusel avanevad kõik uksed.

Gori lähedalt leiab muistse linna nimega Uplistsikhe. Selles 16. sajandist pärit liivakivist koopalinnas on üle saja ruumi koos antiikse teatri ja tänavatega, ka kirikud ja kloostrid on säilinud ehedalt. Emotsionaalse elamuse saab 5. sajandist pärit Jvari kloostrist, mis asub kahe jõe, Aragvi ja Kura, ühinemiskohas.

Gruusia idaosas asuva Kahhethi piirkonna halduskeskus Thelavi osutub Thbilisiga võrreldes suhteliselt nukraks linnaks. Thelavist kümne kilomeetri kaugusel on tuntud Tsinandali veinitehas. Peale veini degusteerimise saab seal külastada endiste parteibosside suvilaid, mis tunduvad olevat paremas korras kui kogu Thelavi linn.

Paar nädalat mööda maad ringi sõites nägime tihti pilti, kus alustatud ehitised laiuvad nii külades kui ka linnades nukralt ja üksikult, oodates majanduse paranemist ja investorite raha. Gruusia majandus on endiselt vägagi kõikuvas seisus.

Talvel sai Gruusia kütet ja elektrit väikestest generaatoritest ning vahepeal lootusetult lagunenud teedel on taas võimalik enam-vähem normaalselt liigelda. Venemaa blokaadi kiuste on Gruusia suutnud ootamatult hästi hakkama saada.

Talvest kuni hiliskevadeni saab Gruusias edukalt ka suusatada. Tuntumaid kohti selleks on Thbilisist 120 km kaugusel asuv Gudauri külake, kuhu saab mööda mägiteed sõites. Sealsel suusanõlval saavad algajad esimesi samme teha ja suusaässad mäest alla kihutada.

Kopteriga saab lennata tundmatutele nõlvadele harrastama off-piste'i ehk sõitu ilma suusaradadeta metsikul maastikul. Lisaks on võimalik tellida endale giid ehk suusainstruktor. Naudingut saab tunda ka kõige vilunum suusataja, sellele aitavad kaasa valge lumi, hea suusk või lumelaud ja suurepärane mäestik.

Gudauri pisike küla koosneb paljudest majutusasutustest, mis väljast paistavad meie eramute taolised. Majades on ruumi küll ja enamgi. Luksust ei tasu oodata, kuid piisavalt hästi puhata ja lõõgastuda saab kindlasti.

Praegu veel ainuke hotell seisis kevadel suhteliselt tühjana, ilmselt pole suusatajatele sellist hinnaklassi alati vaja. Lisaks on grusiinlaste külalislahkus raha ja kasu nähes piiritu ja nad pakuvad rõõmuga turistidele öömaja.

Suvel saab Gudauris harrastada mägimatkamist, käia liustikel, sõita hobustega ning püüda mägijõgedel kala.

Autor: Ingrid Käo