Õppelaenust piisab vaid ühe semestri maksmiseks

Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini kolmanda kursuse tudeng Lauri Hirvesaar leiab, et üliõpilastele, kes õppelaenuga tasulise õppekoha eest maksavad, jääb tihtipeale 25 000kroonine laenusumma väikseks. Hirvesaar ise õpib riigieelarvelisel kohal ning seetõttu õppemaksu tasumise pärast muretsema ei pea. Tema aastane õppemaks tasulisel täisõppe kohal oleks 34 000 krooni.

Sama mure on Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise teise kursuse tudengil Liisa Kangustil. Tema sõnul tundub 25 000 krooni küll suur summa, kuid tegelikkuses jääb sellest siiski väheks. "Näiteks saan mina sellega tasuda sel aastal vaid ühe semestri eest, eelmisel sügisel ei õnnestunud sedagi maksta," selgitab Kangust. EBSi bakalaureuse päevaõppe ühe semestri õppemaks on 22 400 krooni.

Tallinna Tehnikaülikooli rahvamajanduse teise kursuse tudengi Anne-Mai Angerjärve sõnul saaks tema ühe semestri õppemaksu õppelaenuga ära tasuda, kuid teise tasumiseks jääks rahast puudu. Õnneks on ka Angerjärv riigieelarvelisel kohal ning õppemaksu tasumise pärast pead vaevama ei pea.

Nii Kangustile, Angerjärvele kui ka Hirvesaarele teevad muret tudengid, kes kulutavad laenu pidutsemisele ja ostlemisele. "Neile on see kindlasti piisav raha ning nemad ei nurise õppelaenu suuruse üle. Lihtsalt elamiseks on see väga korralik summa," leiab Angerjärv. Kangust arvab, et õppelaenu niisama laiaks löömine on mõttetu, summa peaks kuluma õppemaksu tasumiseks.

"Ma ei kujuta üldse ettegi, kuidas on võimalik sellise summaga hakkama saada, kui tuled kusagilt kaugemalt ning sul on vaja üürida korter, osta süüa, maksta kool ja lisaks veel igapäevane - võimatu missioon," jutustab Kangust murelikult. "Eriti keeruline on selle summaga hakkama saada Tallinnas, kui sul on koolis täiskoormus ning tööl käia ei jõua," leiab Angerjärv.

Kui õppelaen on mõeldud õppemaksu tasumiseks, üüri maksmiseks ning elamiseks, peaks see summa olema mitmeid kordi suurem. "60 000 krooni oleks vast mõistlik," leiab Angerjärv. "Mul läheks sellest üle poole aastase õppemaksu tasumiseks ning pea pool jääks veel elamiseks."

Kangusti on tihtipeale mõelnud, kas õppelaen on mõeldud õppimiseks, elamiseks või mõlemaks.

"Kui see oleks mõeldud ainult õppimiseks, võiks süsteem olla selline, et õppelaen läheb pangast otse koolile. Ehk mina esitan pangale ülikoolist saadud arve ning pank tasub selle ära," selgitab ta.

Seejärel on internetipangast pidevalt näha, palju on laenusumma ning õppelaenu võtmine on täitnud oma eesmärgi. Tudeng ei pea raha pärast muretsema ja saab tegeleda tarkuse omandamisega.

Viimaste aastate laenuvõtmise statistika põhjal võib järeldada, et noored mõtlevad enne laenu võtmist hoolikalt. Laenu võetakse rohkem esimestel kursustel, kui kulutused on suured ja puudub täiendav sissetulek.

Laenuvõtmisel peab tudeng arvestama hilisema kuumaksega. Praegu kujuneks maksimaalseid laenusummasid kasutades hilisem kuumakse 1200-1400 krooni. Laenusumma tõstmine 5000 krooni võrra suurendaks hilisemat laenumakset 250 kroonini. Seega, kui on vajadus veelgi suurema õppelaenu summa järele, peaks riigi toel vaatama üle ka muud tingimused, näiteks tagasimakse aja, sest muidu jäävad peale kooli lõppu noored liiga suurte kohustustega.

Olen võtnud õppelaenu ühe korra ja hetkeseisuga rohkem ei võta. Ma ei näe selleks väga vajadust, sest jätkan sügisel töötamist, mis õnneks ei võta suurt osa vabast ajast, ja olen praegu täiesti kindel, et saan ka õppetoetust. Ent suurt abi ei ole abi ka õppetoetusest, sest elukalliduse tõusule vaatamata pole toetused suurenenud.