Võimas server väikeettevõtja käeulatuses

IT-Grupi müügijuhi Esti Ehatamm-Koppeli arvates võib küll pea alati tõdeda, et kunagi varem pole saanud nii suurt arvutusvõimsust nii odavalt, kuid praegu on ka see veel rohkem tõsi kui varem.

"25 000 krooni eest on võimalik osta 8tuumaline server. Sellise võimsuse eest pidi isegi vaid aasta tagasi maksma üle saja tuhande krooni. Täna ongi võtmesõnaks erakordselt madal hind," tõi Koppel näite riistvara arengust.

Koppel juhtis tähelepanu ka tõigale, et lisaks riistvarale tuleb serverit soetades pöörata erilist tähelepanu õige tarkvara valikule. Vaid nii võib jõuda kliendi jaoks soodsaima lõpplahenduseni.

"Väikeettevõtte jaoks, kus on ca 20-75 kasutajat ja kelle serveri operatsioonisüsteemid on Microsofti platvormil, on kasulik osta juba serveri soetamise ajal juurde ka Microsofti Small Business Server. Kui kasutusel on Microsoft Windows Server ja Exchange, on mõistlik soetada mõlemad tooted Small Business Server komplektina, mitte osta eraldi," kirjeldas Koppel serveritarkvara hingeelu.

Tigma tootejuhi Taavo Siimeri hinnangut mööda ei jää kodumaised tootemargid ka praegu välismaistele millegagi alla.

"Usun et kõik räägib kodumaise brändi kasuks - hind, tarneaeg ja muu. Ja ma usun, et me suurendame oma turuosa välismaiste brändide, mitte mõne teise kodumaise brändi arvelt," rääkis Siimer.

ML Arvutite tootejuhi Villy Punabi arvates on üldistest trendidest märgata nõudluse kasvu spetsiifilisemate rakendusserverite vallas, näiteks videovalve serverite puhul.

"Teise trendina valitakse server järjest sagedamini seadmekappi paigaldatava korpusega - inimesi meelitab võimalus koondada serverid mugavalt ühte kohta. Seadmekappi paigaldatavad serverid on kompaktsemad ja seadmekapp lisab turvalisust," selgitas Punab.

Tehnoloogiatest on viimasel ajal tugevalt kanda kinnitanud neljatuumalised protsessorid, mis on väga atraktiivse jõudluse ja hinna suhtega.

Villy Punabi meelest ei ole tuumade arvu valikul kindlaid reegleid. Server, selle võimsus ning laiendatavus valitakse eelkõige ettevõtte kasvukiirust ja ambitsioone silmas pidades. Ühe füüsilise protsessori toetusega servereid ostavad reeglina väikeettevõtted või suuremad ettevõtted piiratud vajadustega spetsiaalrakendustesse, kus jõudlus ei ole esmatähtis.

Näib, et kliendid eelistavad jätkuvalt rahvusvaheliste firmade seadmeid ehk nn brändiservereid.

Nüüd on nende populaarsus asunud tõusma ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis. Rahvusvahelise uuringufirma IDC viimaste turuandmete järgi kasvas 2007. aasta 2. kvartalis brändiserverite müük oluliselt.

Kogu Eesti serverituru kasv 2. kvartalis oli IDC andmetel 5%. Peamine põhjus, miks eelistada brändiserverit, on toodete endi tugevus ja konkurentsivõimeline hind.

Peagi laseb näiteks HP turule uued väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud labasüsteemid (blade).

See aitab ettevõtetel raha kokku hoida ning olla valmis ettevõtte kasvuks - labasüsteemidele saab lisada võimsust vastavalt ettevõtte suurenemisele ja vajaduste kasvule.

Samuti saab mitmetuumalistest protsessoritest standardvalik. Mitmeid tehnoloogiaid uuendatakse ning need muudavad andmete liigutamise ja kasutamise tunduvalt kiiremaks (kiirem mälu, PCI-Express, HDD ja NIC).

Ühetuumalisi servereid enam juurde ei toodeta. Protsessoritootjad on läinud täielikult üle mitmetuumaliste protsessorite tootmisele. Praegu peaksid mitme tuuma kasutamisele mõtlema just need organisatsioonid, kes kasutavad ressursinõudlikke lahendusi.

Kliendihaldustarkvara, virtualiseerimine, andmebaaside jooksutamine ja mitmed teised rakendused nõuavad aina suuremat jõudlust. Mitmetuumaliste protsessoritega kasvab serveri jõudlus vähemalt 75% tuuma kohta, vähenevad kulud ja serverite hulk.

Tänavust serveriturgu iseloomustab stabiilsus - jätkuvad senised trendid. Tehnika areng on toonud seni kättesaamatud tehnoloogiad standardseadistusse.

Virtualiseerimise ja konsolideerimise teema on SMB-sektorile huvitav, kuid reaalseid paigaldusi on vähe. Paljud ostavad 3-4 tavalist serverit ja jagavad ärikriitilised süsteemid laiali selle asemel, et osta kaks võimast serverit ja virtualiseerimistarkvara VMware.

Virtualiseeritud serverlahenduse kõrgem käideldavus ei kompenseeri enamiku ettevõtete jaoks lahenduse omandamise ja hoolduse kõrgemat hinda.

Tavapäraseks on saanud hoida andmeid välistel andmemassiividel, mis on serveriga ühendatud, kasutades FiberChannel- või iSCSI-liidest. Ent väline kettamassiiv pakub küll täiendavat kiirust transaktsiooniandmebaasidele, kus andmeedastuse maht ei olegi tegelikult väga suur, kuid "juhuslik" andmete kirjutamine ja pärimine nõuab hea kiiruse saavutamiseks paljude kõvaketaste koostööd.

Välise kettamassiivita ei saada hakkama ka klasterla-hendustes, kus andmed peavad olema kättesaadavad korraga mitmele serverile, et servereid oleks võimalik ümber lülitada.