Ärge aplodeerige - kurbmäng jätkub

Tööstlaskumise sooritasid Euroopa turud, seejärel kukkus USA ja lõpuks sukeldus ka Aasia.

Euroopa Keskpank oli pärast järjekordset riskantsete hüpoteeklaenude (subprime-laenude) põhjustatud turbulentsi sunnitud sekkuma eurotsooni rahaturgudele ja suunama sinna 94,8 miljardit eurot ehk 1,5 triljonit Eesti krooni üleööintresside stabiliseerimiseks.

Pärast seda, kui üleööintress hüppas äkitselt 4,7 protsendini, mis on kõrgeim määr pärast 11 septembri terrorirünnakut USAs, pakkus Euroopa Keskpank täiesti tavatul moel hädaabinõuna pankadele kohest ja piiramatut laenu intressiga 4%.

"See likviidsust pakkuv operatsioon tagab euro rahaturul korrapärased tingimused. Euroopa Keskpank kavatseb rahuldada kõik soovid, mis pangale esitatakse," teatas Frankfurdis asuv keskpank.

Keskpanga samm tõi eurotsooni üleööintressid edukalt tagasi normaalsematele tasemetele. Prime Active Capital fondi juht Peter Lynch avaldas arvamust, et Euroopa Keskpank kohtleb situatsiooni nagu hädaolukorda.

Euroopa kolleegide eeskuju järgisid ka Jaapani keskpankurid, kes toetasid sealseid rahaturge ühe triljoni jeeni ehk 95 miljardi Eesti krooniga.

Eesti jätsid Euroopa Keskpanga rahapoliitilised käigud puutumata. Eesti rahaturu noteeringutes Euroopa probleemid ei kajastunud, kinnitas Äripäevale Eesti Panga president Andres Lipstok.

Uus globaalne mõõnalaine sai alguse pärast seda, kui Prantsusmaa suurim noteeritud pank BNP Paribas teatas kolme USA riskantsete hüpoteeklaenude turule investeerinud fondi 2,2 miljardi dollari suuruse vara külmutamisest.

"Segadus riskantsete hüpoteeklaenudega ulatub nüüd ka pankadeni," kommenteeris Global Insight majandusteadlane Nariman Behravesh.

"Mitmed rahvusvahelised pangad, eriti Euroopas, investeerisid palju tagatud võlakirjade turgudele, seega nad kannatavad," lisas ta.

BNP Paribase teade kukutas kohe paari protsendi võrra Euroopa börse ning viis neljapäeval tugevasse 2,8protsendilisse miinusesse ka USA kvaliteetaktsiaid jälgiva Dow Jonesi tööstuskeskmise.

USA kaheteistkümne suurima panga aktsiad on alates esimesest juunist aga kaotanud oma väärtusest keskmiselt 17 protsenti.

USA president George W. Bush pidas vajalikuks olukorda kommenteerida.

"Meie majandus on fundamentaalselt tugev ning mulle on öeldud, et süsteemis on ka piisavalt likviidsust," viitas ta maailma suurima majanduse olukorrale.

Eelmise nädala keskel teatas USA suurim kodulaenude väljaandja Countrywide Financial Corp, et "ennenägematud häired" USA kodulaenuturul võivad vähendada ettevõtte laenuvõimet. Firma teatel võidakse pigem keskenduda kodulaenude säilitamisele kui raha laenamisele investoritele, samuti võib panga teatel olla raskusi panga enda võlausaldajatelt finantseeringute kättesaamisega.

Väljapoole laenusektorit jäävad ettevõtted saavad kinnisvara hädade tõttu samuti pihta.

Näiteks teatas USA suuruselt teine raudtee-ettevõtte Burlington Northern Santa Fe, et transportis teises kvartalis mullusega võrreldes vähem puitu.

DuPonti juht Charles O. Holliday Jr ütles aga 24. juulil, et kinnisvarasektori vähikäik kahandab nõudlust ka nende toodete järele.

BNP Paribase teatele järgnenud Euroopa ja USA aktsiahindade kiirele kukkumisele ei jäänud vastust võlgu ka Aasia. Tokyo börsi Nikkei 225 indeks andis reedel järele 2,37%, laiapõhjalisem Topix kukkus aga 3%.

Korea Composite Stock Price indeks kaotas 4,2% ning Kospi päevasisel kauplemisel isegi 5% oma väärtusest. Samas üritas ka maailma suuruselt teise majanduse Jaapani valitsuse esindaja Yasuhisa Shiozaki sarnaselt Bushiga hirme leevendada, öeldes, et Jaapani majandus taastub jätkuvalt.