Kahe vaese abielu Läti moodi

Vaesunud pruudil Latvijas Pastsil ehk Läti Postil on elamupind ehk palju kontoreid, kuid pole raha. Kõige tõenäolisem peig Latvijas Hipoteku un Zemes Banka ehk Läti Hüpoteegi- ja Maapank on stabiilne ja isegi kasumlik, kuid viimase riikliku panga tulemused on siiski kesised.

Tulevase postipanga esimese poole sügavat kriisi tõestab kõnekalt, et 980 filiaalist toodavad koguni 700 kahjumit, mistõttu kontorite arvu on plaanis vähendada 538ni. Ligi miljardi kroonise käibe juures teeniti 108 miljonit krooni kahjumit. Edaspidi peaksid kulud veelgi kasvama, sest alles eelmisel nädalal nõustus juhtkond tõstma postiljonide tasusid kuni kolmandiku võrra alates 1. oktoobrist, kusjuures kust võetakse raha, pole teada.

Teine pool püsib hädavaevu Balti 20 suurema panga seas ja teenis eelmisel aastal vaid 114 miljonit krooni kasumit, millest jätkuks napilt Läti Posti kahjumi korvamiseks.

"Meil ei olegi vaest panka, mida Eesti Postiga liita. Veel vähem riigipanka," naljatleb Eesti Posti juhatuse liige Ahti Kallaste, kes Eestis postipanga tekkesse ja n-ö vaeste abielusse ei usu. Praegune olukord kahe naaberriigi Eesti ja Läti postifirmas on siiski sarnane, sest mõlemaid vaevab kriis, kuid kui esimesel on see erandlik pärast pikka edu- ehk täpsemalt kasumilugu, siis viimasel on probleemid lausa kroonilised. Kui Eesti Post teatas eelmisel nädalal, et vähendab sel aastal 10 protsendi ulatuses kulusid, siis lätlased kavatsevad Läti Posti kriisist välja tirida postipanga loomisega.

Kallaste sõnul ei ole lätlaste plaan jalgratta leiutamine ning paljudes riikides pakuvad postifirmad ka finantsteenust. "Ka Eesti Post teeb Ühispangaga koostööd ja pakub pangateenuseid näiteks seal, kus pole sularahaautomaate," selgitas Kallaste. "Aga see on toode, mida müüme edasi." Ta prognoosis samas, et tehnoloogia arenedes on finantsteenused kontorivõrgus pigem kahanev kui kasvav teenus.

Näib, et lätlased nii ei arva, sest just maapiirkondadesse, kus puuduvad pangakontorid ja -automaadid, nähakse potentsiaali näiteks pensionide saatmiseks. Igal juhul on tõsi see, et klassikalisest kirjateenusest enam ei piisa. Nii võtab ka Eesti Post pidevalt pakkuda uusi teenuseid. Kallaste nägi tulevikku eelkõige logistika-, aga ka kulleriteenusel ja rahakaartidel.

Postipanga projekti arutelu, millega tegeldakse Lätis juba aasta aega, on ettepanekute täiustamiseks edasi lükatud 2. novembrini. Läti Post on Eesti kolleegiga võrreldes sohu vajunud.

Läti Posti probleemid tõestavad taas, et Eesti Posti ees seisvad väljakutsed ei ole ainulaadsed. Eesti Posti juhatusega oleme arutanud võimalusi arendada tulevikus pankadega koostööd, et üheskoos klientidele paremat teenust pakkuda.

Selleks aga ei ole vaja ettevõtteid ühendada, pigem on vaja hoopis head tahet ja julgust muudatusi koos ellu viia.