Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroabi tõukas riigi nõiaringi

Lemmi Kann 29. august 2007, 00:00

Trahvi maksmine ei vabasta aga Eestit euroliidu ees võetud kohustusest ühisveevärk korda teha. 313 000 krooni suuruse päevatrahvi maksmisest pääseb Eesti pärast seda, kui projektid on lõpetatud.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ühtekuuluvusfondi programmi koordinaatori Hannes Aarma sõnul ollakse lõhkise küna - ühelt poolt piirab rahanappus, teise piirangu paneb peale aeg.

"Kuna trahvi tuleks jätkuvalt maksta iga üleläinud päeva eest, ei saa ka öelda, et maksame trahvi ära ja eks me siis pärast tasapisi nokitseme edasi," ütles Aarma.

Olukord on Aarma sõnul äärmiselt kriitiline, sest paljusid ehituslepinguid ei ole praegu enam võimalik sõlmida, kuna neile pole rahalist katet. Riigi otsust ootavad mitmed veeprojektid, tähtajad aga hingavad kuklasse ning toovad reoveetrahvi piltlikult öeldes iga päevaga lähemale.

"Oodata ei ole enam võimalik, selle aastanumbri sees peab selgeks saama, kas ja kuidas õnnestub eelmise perioodi projektid lõpetada, samas on uued juba peale tulemas," rõhutas Aarma.

Ehitushinnad lähevad aga iga päevaga eest ära ning objektid muutuvad aina kallimaks, sealhulgas vanad, renoveerimist vajavad objektid, mille aina kulukamaks muutuv haldamine toob vee-ettevõtetele kaasa igapäevase kulude kasvu, tarbijatele aga sellega võrdelise veehinna tõusu.

Sisuliselt on Eesti suurim keskkonnaprojekt jõudnud ummikseisu, kuna on muutunud planeeritust kordi kallimaks. Euroraha saamise taotlused tehti 2003.-2004. aasta hindadega ning hinnatõusu neisse sisse ei arvestatud. Seni on riik täiendavalt eraldanud ligi 975 miljonit krooni, kuid mitme projekti elluviimiseks tuleks leida veel lisaraha.

Rahandusminister Ivari Padar ütles, et pikemas perspektiivis ei kavatse riik kallinenud projektide kinnimaksmist jätkata.

Riik näibki vastutuse veeprojektide täitmise eest lükkavat omavalitsuste ja veefirmade kaela, sest riigi eelarvestrateegiasse aastateks 2008-2011 ei ole lülitatud keskkonnaprojektide kallinemise katmist võimaldavaid summasid ega tehtud ka otsust planeerida Ühtekuuluvusfondi projektide lõpetamiseks vajalikku lisaraha keskkonnaministeeriumi eelarvesse. Viimane on aga omavalitsustele mõista andnud, et neil tuleb ise hakkama saada.

ASi Emajõe Veevärk juht Andres Aruhein märkis, et vastutuse jagamisel kohalikele omavalitsustele peaks riik uurima ka seda, kas omavalitsus suudab seda vastutust kanda.

"Riik võib panna omavalitsuse vastutama, aga kui omavalitsusel selleks vahendeid pole, mis siis saab?" küsis Aruhein.

Eelmisel nädalal selgus, et Emajõe ja Võhandu jõe valgala projekt läheb 3,3 korda kallimaks võrreldes sellega, mida Eesti riik küsis ELilt. Enne kui ei ole teada, kas riik kavatseb projektile õla alla panna, sellega edasi minna ei saa.

"Üritame keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumi ametnikega kokku saada, selle nädala jooksul ei ole see veel õnnestunud," nentis Aruhein, kelle hinnangul on euroveeprojekti tähtajast praegu veel teoreetiliselt võimalik kinni pidada. Kas see ka päriselt õnnestub, sõltub sellest, kas riik kulutab raha kohe veeprojekti elluviimiseks või hiljem trahvi maksmiseks.

Viimsi vallavalitsus sai juulis keskkonnaministrilt Jaanus Tamkivilt kirja, milles öeldakse, vallal ja Viimsi Vesi ASil tuleb iseseisvalt leida täiendavat raha, et katta Viimsi veekorralduse projekti kallinemine 344 miljoni krooni ulatuses.

Viimsi abivallavanema Jan Trei avaldas lootust, et keskkonnaministri kiri ei ole siiski lõplik ei-ütlemine, sest ähvardava eurotrahvi kontekstis on taoline suhtumine riigi poolt arusaamatu.

"Selles taustsüsteemis peaks just riik seadma veemajandusprojektide rahastamise ja Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustuste täitmise oma eelarvestrateegias ja eelarve menetelmisel prioriteediks," rääkis Trei. Abivallavanema sõnul pole ei vallal ega Viimsi Veel sellist raha kuskilt võtta.

"Ühegi valla eelarve ei kannata välja selliseid miljoneid aasta jooksul, isegi mitte Viimsi vald, mis on suhteliselt rikas," ütles Viimsi Vee juhatuse liige Toivo Eensalu.

Ta lisas, et Eesti riigi Euroopa Liidu ees võetud kohustustest on vastutuse delegeerimisega tehtud vee-ettevõte isiklik hobi, kus süüdi jäävad töö tegijad ehk vee-ettevõtted. "Kõik teavad, et vesi tuleb kraanist. Kui ei tule, antakse torumeestele tappa, ja jälle kõik korras," nentis Eensalu,

Trei märkis, et Viimsi vallavalitsus üritab olukorrale lahendust leida.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) seaduse kohaselt korraldab ja suunab ÜVK arengut kohalik omavalitsus, seega tuleb toetuse saanud kohalikel omavalitsustel jõuda otsustele, kuidas Ühtekuuluvusfondi vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada. Omavalitsused ei saa oodata, et riik tuleks nende veemajandust korraldama - nad peavad ise kiiresti tegutsema, et kaardistada ja koondada oma kõige suuremad ja põletavamad vajadused.

Veeprojektide elluviimine vastavalt planeeritule sõltub võimalustest leida projektidele lisaraha. Kui lisaraha ei leita, tehakse tööd väiksemas mahus. Euroopa Liidus on trahvid määratud riikidele, kes ei ole olukorra parandamiseks piisavalt meetmeid rakendanud. Kuna Eestis tehtavad pingutused reoveemajanduse kordasaamiseks on ilmsed, siis ei saa väita, et Eesti riik ei tegele probleemiga piisavalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing