Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sügis on istutamise aeg

Kadi Karro 03. september 2007, 00:00

Seegi tegevus nõuab ettevalmistamist, sest aianduskeskustest ja soodusmüükidelt kiiruga midagi kaasa haarates ja maha istutades-külvates ei pruugi tulemus olla see, mida ette kujutasid.

Puittaimi valides tuleb olla väga hoolikas ja need kohe alguses õigesse kohta paigutada, sest kui nad on juba istutatud, ei saa neid üldjuhul enam ümber tõsta. Paigutades tuleb alati aluseks võtta puu lõplik suurus, väga aeglaselt kasvavate puude puhul nende kõrgus ja laius kümne aasta pärast.

Puu või põõsas peab oma kohale sobima. Suured igihaljad puud ja põõsad võivad kenasti katta inetu vaate. Väikeses aias kipuvad nad aga domineerima ja muutuvad liiga süngeks, mistõttu on seal palju ilusamad need puud-põõsad, mis väga suureks ei kasva.

Eesaeda sobivad kõige paremini väikesed paljutüvelised või väikese võraga puud ja väärispõõsad. Kindlasti tuleks siin mõelda ka tüve kõrgusele, et puu ei hakkaks akende ees valgust varjama.

Aia tagumisse ossa valiku tegemisel mängivad kaasa hoopis teised kriteeriumid: just siia on mõttekas istutada kõrgemad ja laiema võraga liigid, mis pakuvad mõnusat varju. Aia välimust mõjutab peale liigi valiku ka puu kuju: erinev pilt tekib, kui valida kask, millel on üks tüvi, või mitmetüveline isend või hoopis rippoksaline leinakask.

Puude valikul tuleks mõelda ka sellele, et nad langetavad sügiseti lehti - seega on sügisel kindlustatud mõni päev lehtede riisumiseks. Paraku pole nii, et lehtpuu asemel okaspuu valimine päästaks lehtede koristamise vaevast. Ka okaspuud langetavad pidevalt oma okkaid, eriti suvel ning tugeva tuule ja vihma korral. Muru okaspuude läheduses vajab hoopis intensiivsemat hooldust kui lehtpuude all, sest okkad muudavad pinnase happelisemaks ja see on soodne kasvukeskkond näiteks sammaldele. Okaspuude kombineerimisel tuleb arvestada, et kõrvalkasvavad taimed taluksid happelisemat ja kuivemat kasvukeskkonda.

Suurte puude istutamiseks on kõige õigem aeg sügisel, täpsemalt pärast lehtede langemist kuni külmade saabumiseni. Kevadel istutatud puud kipuvad kannatama veepuuduse all ega arene nii kiiresti. Kui istutate mullapalliga puud, võib loomulikult istutada terve suve vältel.

Istutusaugu võiks mõni nädal enne istutamist valmis kaevata, siis jõuab muld vajuda. Ka tugipostid, naturaalsest materjalist nöör ja muu vajalik võiks varakult valmis pandud olla.

Okste tagasilõikamine võiks olla tehtud juba puukoolis. Taimede istutamisel mõelge alati ka piisavale vahemaale teedest ja platsidest.

Mida väiksem on aed ja suurem on soov privaatsuse järele, seda olulisem on aiapiire. Milline neist lõpututest variantidest - haljastatud tarad, vallid, müürid, seinad jne - on kõige mõistlikum, sõltub paljudest teguritest.

Väikese ruumi puhul on haljastatud plangud kergemini hooldatavad kui kitsas hekk, mida peab sageli pügama. Enamasti on hekk aga erinevalt igasugustest posti-, plangu- ja seinamaterjalidest piiramatu kestvusega, kui hekitaimed on õiges kasvukohas ja õigesti istutatud, hooldatud ning lõigatud. Ka hekkide puhul on olenevalt tingimustest erinevaid mõistlikke variante.

Suvehaljad hekid sobivad enamikus aedades piirdeks. Vabakujulised hekid on loomulikud ja ilusad, ent võtavad rohkem ruumi kui kitsaks pügatud hekk.

Kodumaistest põõsastest kujundatud vabakujuline hekk on tegelikult kõige kergemini hooldatav aiaosa. Kui kujundada see kaherealisena, pakub ta piisavalt kaitset võõraste pilkude eest ja näeb loomulik välja. Esimest korda vajab see lõikamist umbes 5-8 aasta pärast ja seejärel iga 3-5 aasta järel.

Igihaljad pügatavad hekid on ostmise hetkel lehtpõõsastest kindlasti kallimad, sest igihaljaid taimi müüakse vaid mullapalliga. Neid tuleb korrapäraselt pügada ning nende varjus kasvavad vaid vähesed taimed - eriti elupuud ja kuused kuivatavad oma ümbruses pinnast nii tugevasti, et isegi muru võib kiratsema hakata.

Uusehitise krundil saate esimestel aastatel kokku hoida heki juurde püsikute istutamise arvel, sest muld pole veel valmis nende kasvatamiseks. Pigem multšige hekialust hoolikalt puukoorepuruga ning pühkige sinna ka kõik langenud lehed - nii kujuneb mõne aastaga iseenesest hea huumusmuld.

Puud ja põõsad mõjuvad aias alati loomulikumana, kui nad on istutatud gruppidena. Põõsagrupi hooldamine on samuti lihtsam, sest umbrohi nende all ei kasva.

Kui valida gruppi taimed, mis on kasvukoha suhtes ühesuguste nõudmistega ja täiendavad üksteist vormilt, tekibki juhuslikult mõjuv harmoonia.

Taimi tuleks valida nii, et grupp näeks igal aastaajal meeldiv välja. Seda võib saavutada, arvestades näiteks erinevat õitsemisaega, lehtede erinevat kuju ja värvust, samuti atraktiivseid vilju. Talvel lisab vaatele värvi mõni igihaljas puu või põõsas. Gruppi võiks täiustada veel kõrreliste, kivide, kändude ja sobiva multškattega.

Puude ja põõsaste paigutamisel gruppi tuleb samuti arvestada taimede lõpliku suurusega.

Nõnda võib alguses tunduda, et taimed on istutatud liiga hõredalt. Taimede kasvades aga täituvad tühimikud ning põõsastel endil on mõnusam kasvada, kui on rohkem ruumi.

Aiad vajavad taimedele lisaks ka varju pakkuvaid aiaehitisi ning korralikke piirdeid.

Tavaliselt kerkib varjuliste alade loomise probleem esile siis, kui aeda planeeritakse terrassi või nurgakest lõunaoote nautimiseks. Varju on hädasti tarvis tekitada uues aias, eriti kui pole piisavalt kannatust oodata äsjaistutatud puude suurekssaamist. Aga ka väikese krundi puhul, kuhu suuri puid istutada ei ole mõtet.

Pergola või aiamajake sobib hästi väikeaeda varju pakkuma, eriti kui soovite midagi püsivamat ega taha osta aeda tavalist ja kõikjal levinud vihmavarjutüüpi päiksesirmi.

Traditsiooniliselt kasutatakse pergola ehitamiseks püsipuitu. Metall on puiduga võrreldes külmem ja elutum, ent sobib samuti teatud tingimustesse.

Et pergolatele lisandub täiendava kujunduselemendina taimestik, peab puitmaterjal olema vastupidav: taimedele ei meeldi toestiku sage vahetamine, mida tuleb teha, kui puit niiskuse mõjul mädaneb. Neil põhjustel on soovitatav valada puidust tugipostide alla maasse postvundament ning kinnitada postid sellele metalljalandi abil.

Puidu töötlemisel tuleks kontrollida, et immutusmaterjalid ei oleks taimedele mürgised. Pergolaid võib rajada ka kivipostidele vm ning kombineerida erisuguste võrestikega.

Taragi olgu kvaliteetne, selles mõttes, et seal ei puuduks olulisi kinnitusdetaile; et väravad oleks korralikult suletavad; et hekis oleksid alles kõik põõsad jne. See kõik eeldab alguses korralikku väljaminekut, aga kvaliteet maksab ja hiljem olete enda otsusega rahul.

Päris uutel ehitistel kuulub piirde põhimõtteline lahendus tavaliselt projekti juurde, ette on antud piirde tüüp, kõrgus ja materjal ning vahel soovitatakse tegijatki. Kõik see on elamupiirkonna ühtse ja kena väljanägemise nimel.

Suuremad probleemid võivad tekkida olemasolevate majade juures, kus maitsevääratused on ilma abita kerged tulema.

Fotod: Julia-Maria Linna, Meeli Küttim, Maris Ojasuu

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:34
Otsi:

Ava täpsem otsing