Tulumaksumäär langeb edasi

Välisinvesteeringute ligimeelitamise ühe vahendina alandavad riigid jätkuvalt ettevõtete tulumaksu määra. Audiitor- ja ärinõustamisfirma KPMG koostas hiljuti sellekohase ülevaate, mis hõlmas 92 riiki. Selgus, et ELi liikmesriikide keskmine ettevõtte tulumaksumäär on langenud kümne aastaga enam kui kümnendiku (30%-lt 26,9-le) ja 92 riigi keskmine 6%.

Lähemal ajal kavatsevad ettevõtete tulumaksumäära oluliselt alandada teiste seas Ühendatud Kuningriik, Saksamaa, Hispaania, Singapur ja Hiina. Riigikogu on võtnud vastu ka Eesti tulumaksumäära muudatused. Nimelt alaneb tulumaksumäär Eestis igal aastal 1% võrra, saavutades 2011. aastaks 18% taseme. Varasema plaani kohaselt pidi tulumaksumäära alanemine peatuma 2009. a 20% juures.

Otseste maksude alandamist kompenseeritakse kaudsete maksude tõusuga, seda nii Eestis (nt soojusenergia maksumäära tõus 5%-lt 18%ni) kui mujal. Eesti riigieelarvele tulumaksumäära alandamine küll suurt ohtu ei kujuta - otseste maksude osakaal on u 4% eelarvetuludest.

Eesti puhul tuleb meeles pidada, et meie maksusüsteem erineb oluliselt traditsioonilistest süsteemidest: kasumit ei maksustata tulumaksuga selle teenimise hetkel, vaid kasumi jaotamisel. Seega ei maksustata kasumit, mis edasi investeeritakse.

Kui omanikud soovivad kasumit jaotada, tuleb netojaotiselt tasuda tulumaks määras 22/78 (võrdub 22%ga brutojaotiselt 2007. a). See jääb ELi keskmise taseme lähedale. Samas kehtib Lätis ja Leedus 15%-line, Bulgaarias ja Küprosel aga 10%-line ettevõtte tulumaksumäär. Atraktiivsuse investorite silmis säilitame eelkõige oma eristuva maksusüsteemiga.

Eesti on saanud ELilt üleminekuaja süsteemi kooskõlla viimiseks ELi õigusega hiljemalt 2009. aastaks. Valitsus on lubanud säilitada praeguse investeeringuid soodustava maksusüsteemi, kuid siiani pole vastu võetud vastavasisulisi seadusemuudatusi. See tekitab nii välisinvestoreis kui ka kohalikes ettevõtjais ebakindlust.

Praeguse süsteemi juurde jäädes säilitame oma konkurentsieelise lõunanaabrite madalatele maksumääradele vaatamata. Ka on meie süsteemi lihtsus ja läbipaistvus meelitanud ligi investeeringuid. Samas peame arvestama ELi arenguplaane otseste maksude vallas, mille tulemusena võib meie erinev süsteem osutuda pikemas perspektiivis problemaatiliseks.

Euroopa Komisjon on töötanud välja alternatiivid, millega tulevikus harmoniseeritakse tulumaksusüsteemid harmoniseerimine maksubaasi ühtlustades, andes piiriüleseile ettevõtjaile võimaluse tegutseda sama lihtsalt kui ühe riigi piires.

Silmas tuleb pidada, et ettevõtte tulumaksumäär ja -süsteem pole ainsad kriteeriumid, mil on investeeringute tegemisel kaalu. Tähtsad on ka nt tööjõu maksustamine, palkade tase, üldine majanduskliima, korruptsiooni tase jne. Palkade tase on oluliselt tõusnud, samuti ei saa Eesti hiilata palga maksustamisega - maksukohustuse suurus on mitme ELi riigiga võrreldes kõrge.

Tulumaksumäärad langevad maailmas ka tulevikus, kuigi mitte nii hoogsalt. ELis jätkub maksumäärade kahanemine, ent kaudsed maksud püsivad kõrgemal tasemel. Riigid kasutavad üha keerulisemaid meetodeid, et investeeringuid meelitada ja säilitada, parandades ettevõtluskliimat.