Ursula von der Leyen - Saksamaa eeskujulik pereminister

Katri Soe 12. september 2007, 00:00

Kõige rohkem on seitsme lapse ema, Saksamaa perekonna, seenioride, naiste ja noorsooasjade ministrit Ursula von der Leyenit solvanud kunagi ühe ajakirjaniku esitatud küsimus, kumb ta rohkem tahab olla, kas hea ema või hea minister? Loomulikult mõlemat! Konservatiivsete peretraditsioonidega Saksamaal pole aga ikka veel harjutud mõttega, et täiskohaga tööl käiv edukas karjäärinaine võib samal ajal olla ka hea ema. Aastakümnetega kinnistunud peremudel, kus mees käib tööl ja teeb karjääri, naine on aga lastega kodus, on visa kaduma.

Pärast pikki ja kirglikke vaidlusi jõudis Saksa valitsus sel kevadel von der Leyeni väsimatul pealekäimisel lõpuks nii kaugele, et otsustati kolmekordistada sõimekohtade arvu aastaks 2013. Maksma läheb see kaksteist miljardit eurot. Aasta algusest hakkas kehtima vanemapalk. Ja samuti von der Leyeni ettepanekul pandi paika, et kaks kuud lapsehoolduseks nähtud aastast kuulub isale.

Kõike seda on vaja, et haritud naised ka lapsi sünnitaksid. Nimelt näitab Saksa statistika, et akadeemilist karjääri teinud naistest vanuses 30-40 on tervelt kolmandik ilma lasteta. Ja kuna selge on see, et moodsad naised karjääri nimel lastest ei loobu, peab riik looma tingimused, et võimalikud oleks mõlemad. "Lapsed ei ole ainult eralõbu. Pole enam mingi küsimus, kas naised peaksid tööl käima," armastab pereminister toonitada. Oluline on, et nad ka lapsi saaksid. "Kui ei ole võimalik ministritööd teha ja lapsevanem olla, tähendab see Saksamaa jaoks katastroofi," ütleb pereminister. Töö peab olema peresõbralik, noortel peab olema võimalik nii tööd teha kui ka lapsi saada.

Pereminister ise on hea näide sellest, et seitse last ja karjäär on täiesti võimalikud. Ainult et kõik pole võimalik ühekorraga, oma valikud on tulnud teha temalgi. Oma esimese lapse sünnitas von der Leyen, kui ta oli 29. Selleks ajaks olid tal seljataga majandus- ning meditsiiniõpingud. Kaks aastat hiljem sündis teine ja kolme aasta pärast kolmas laps.

Kuni kolmanda lapse sünnini 1992. aastal töötas ta abiarstina Hannoveri Meditsiinikõrgkooli günekoloogiaosakonnas. Naistearsti temast aga ei saanudki, väljaõpe jäi pooleli, kuna perekond kolis mehe töö pärast neljaks aastaks elama USAsse. Kuigi Ursula kunagised ülemused Hannoverist on tagasi lükanud väited, nagu oleks talle omal ajal otse näkku öeldud, et pidevalt rasedana tuleb tal karjäärist suu puhtaks pühkida, on naine ise hiljem kurtnud, et huvitavamatesse projektidesse teda ei kaasatud.

Ühendriikides elades sündisid von der Leyenite peresse kaksikud, Saksamaale naastes loobus naine tööst naistearstina ja omandas hoopis magistrikraadi rahvatervishoiu alal. Seegi diplom käes, sünnitas tulevane minister aastal 1998 oma kuuenda lapse ja aasta hiljem veel seitsmendagi.

Naistearsti von der Leyenist ei saanud, kuid daam on teinud Saksa oludes hämmastavalt edukat karjääri poliitikas. 2001. aastal valiti ta oma kodulinna Ilteni aselinnapeaks. Kaks aastat hiljem sai ta koha juba Alam-Saksi liidumaa parlamendis ja ühtlasi kohe ka liidumaa sotsiaalministriks. Kiire karjääri taga oli osaliselt kindlasti tugev seljatagune. Nimelt oli Ursula isa Ernst Albrecht olnud pikka aega sama liidumaa peaminister, tuntud ja populaarne poliitik. Oma isa tütrena ei kartnud Ursula poliitilisi intriige, lükkas kohe alguses halastamatult kõrvale pearivaali ja ei kohkunud tagasi oma seisukohtade kaitsmisel meestekeskses kristlik-demokraatlikus parteis. Tänaseks on temast saanud Saksamaa armastatuim minister. Seitse last ja ministriamet pälvib imetlust, samas tundub selle järeletegemine lihtsurelikule võimatu.

Ursula von der Leyeni usk pere ja tööelu ühitamise võimalikkusse on pärit Ameerikast. Kui ta kolme alla kuueaastase lapse emana veel paari kaksikuid sai, oli ta enda sõnul omadega üsna läbi. Aga siis tulid appi naabrid. Mingi aja oli nii, et iga naaber tegi ühel õhtul von der Leyenite perele valmis õhtusöögi. Lisaks pakuti ennast lapsi hoidma ja aidati ka muidu, nagu osati. Kui Saksamaal vaadati lastekarja ilmumist mõnda avalikku kohta kui tülikat nähtust, siis ameeriklased kiitsid, avaldasid rõõmu ja imetlust.

Ja ikkagi - kuidas on võimalik seitsme lapse kõrvalt karjääri teha ja ministriametit pidada? Ursula von der Leyen ei tee saladust sellest, et perel on nii iga päev süüa valmistav ja maja koristav koduabiline kui ka lapsehoidja. Rahamuresid keskmisest saksa perest erinevalt von der Leyenitel pole.

Aeg on piiratud aga isegi vanadest aadli- ja töösturite dünastiast pärit võsude jaoks. Koos üritatakse siiski olla nii palju kui võimalik. Näiteks iga hommik algab peres ühise hommikusöögiga - selleks üritab ema alati kodus olla, isegi kui ta kell kolm öösel koju peab sõitma. Kui Ursula veel perega samas linnas töötas, tulid suuremad lapsed alati ministeeriumi lõunat sööma ja tegid pärast seda ema juures selleks eraldi sisse seatud ruumis oma koolitöid. Nüüd tuleb tal pendeldada Berliini ja Hannoveri vahet, mis tähendab umbes pooleteisetunnist rongisõitu. Tihti ööbib minister ka otse ministeeriumis oma ametikorteris.

Saksamaal on vähe poliitikuid, kes on nii sarmikad, kiired ja intelligentsed kui von der Leyen. Temaga ühe päeva kaasas käinud ajakirjanik kurtis, et söömiseks ministril aega pole, väidetavalt toitub ta terve päeva vaid latte macchiato'st. Minister tunnistab, et temalgi on vahel süümepiinad ja et laste jaoks võiks rohkem aega olla. Aga ta ei kujuta ette, et tal poleks tööd, nagu ka mitte seda, et tal poleks lapsi. Ta lubab anda mõlemas rollis oma parima.

Välisajakirjanduses ilmunud materjalide põhjal.

Fotod: Scanpix

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:35
Otsi:

Ava täpsem otsing