Fedilt kena trikk, aga kas piisav?

"Turgude esmane reaktsioon oli "Aitäh, Ben!"," viitas Oppenheimer Fundsi majandusteadlane Jerry Webman aktsiakihutuse põhjustanud seltskonna pealikule.

"Samas, kui inimesed aja maha võtavad ja mõtlevad, võib tekkida küsimus, kas see kaardimaja peab ikka vastu või väriseb hullemini kui me arvasime," viitas Webman USA eluaseme- ja laenuturu olukorrale.

Jah, lühiajaliselt pakub Ben Bernanke tüüritud rahapoliitika otsustajate komitee poole protsendipunktine intressilõige majandusele olulist psühholoogilist tuge, kuna investorid ja äriomanikud võivad nüüd leebuda ja loobuda drastilistest muudatustest oma käitumises, mis võiks majandusele halvasti mõjuda, kirjutas Associated Press.

"See ei tervenda finantsturge, aga võib tervenemisele kaasa aidata," kommenteeris Fedi üleeilset otsust ClearView Economicsi majandusteadlane Ken Mayland.

Föderaalreservi intressimäära viimine 4,75 protsendini oli paljudele üllatus. Ka enamik Bloombergi küsitletud analüütikutest ennustas vaid veerandi protsendipunkti suurust vähendust.

Fedi otsuses võiks näha ka märke keskpangas maad võtnud murest laenuturul valitseva surutise ja ulatusliku eluasemeturu nõrkusese üle.

Samuti võivad investorid jäädagi mõistatama, kui suur osa otsusejärgsest aktsiarallist oli n-ö adekvaatne reaktsioon ja kui palju oli see põhjustatud lühikeste positsioonide katmisest.

Investorid, kes müüvad lühikeseks, panustavad turu langusele, kui aktsiad võtavad aga vastupidise suuna, on nn lühikeseks müüjad sunnitud oma kaotuste katmiseks aktsiaid ostma.

Tõepoolest peaks ju keskpanga otsus esmapilgul nii tarbijatele kui ka äriomanikele meeldima - väiksemad laenuintressid näiteks krediitkaartidelt jätavad taskutesse rohkem raha ja võimaldavad inimestel poodidest ka hoogsamalt asju kokku osta.

Ja nagu me teame, on USA tarbija sealse majanduse alustugi - kui tarbija tarbib, siis majandus õitseb, on lihtne loogika.

Hunter College'i majandusprofessor Howard Chernick ei usu aga, et intressimäära langetamine inimesed poe poole jooksma paneb.

"Tarbimiskulutused sõltuvad tööhõivest ja palkadest," märkis Chernick. "Kui kõrvale jätta eufooria, mida mõned inimesed võivad tunda, siis erilist efekti oodata ei ole," lisas ta.

Augustis kukkus USA töökohtade arv viimase nelja aasta jooksul esimest korda, langedes siis 4000 töökoha võrra. Kuigi praegu on USAs töötuid 4,6% jagu, oodatakse selle numbri kerkimist aasta lõpuks viiele protsendile. Lõdvenev tööturg tähendab tõenäoliselt lõpuks ka aeglasemat palgakasvu.

USA keskpanga otsust tervitasid sealsed aktsiaindeksid suurima tõusuga alates 2003. aasta aprillist. Toonane rakett lasti lendu samasugusel põhjusel - Fed kärpis intressimäära siis esimest korda nelja aasta jooksul.

Laiapõhjaline S&P 500 kihutas üleeile 2,9% ja maandus pealpool 1519 punkti taset, nn kvaliteetaktsiaid koondav Dow Jones hüppas aga 2,5%. Sellega siiski ei piirdutud - USA aktsiaindeksid alustasid ka eilset päeva ilusas plussis.

Hongkongi aktsiapeegel Hang Seng hüppas 3,98%, ületades esmakordselt ajaloos 25 000 punkti piiri. Ben Bernanke eestvedamisel tehtud otsus kupatas ka Jaapani aktsiad sellisele tõusule, mida pole seal maal nähtud juba viis aastat. Börsiindeks Nikkei 225 viskas üles 3,7%.

Kui USA ja Aasia ees, siis Euroopa järel - Dow Jones Stoxx 600 tõttas keskpäevaks veidi üle 2% ülespoole. Aeg näitab, kas tõus on jätkusuutlik.