Kopkad elamiseks

Signe Sillasoo 21. september 2007, 00:00

Üliõpilaste olukord ei näi niipea paranevat, sest 18. septembril lükkas riigikogu tagasi tudengipalga eelnõu arutamise, põhjenduseks ebavõrdsuse suurenemine üliõpilaste seas.

Tallinna Ülikooli teise kursuse tudeng Heidi Grenzen, kes on õnnelike toetusesaajate seas, tõdeb, et igakuiselt saadava 800 krooni eest ei ole üliõpilasel võimalik tasuda isegi ühiselamutoa eest, sest selle hind on keskmiselt 900 krooni või isegi rohkem. Sõidutoetus, mis 400 krooni, võimaldab neiu sõnul heal juhul kaks korda koju ja kooli tagasi sõita. Elamiseks, õppematerjalide soetamiseks ja muuks tarvilikuks ei jää kopikatki.

Ka Tartu Ülikooli tudeng Katrin Soolepp tõdeb, et õppetoetus pole äraelamiseks päris kindlasti piisav: "Põhitoetus võiks olla vähemalt alampalga suurune," lisab neiu.

Esimese kursuse tudeng Elisabeth Heinsalu kinnitab sama. Tema sõnul võiks toetus olla vähemalt 3000 krooni. "Arvestada tuleks fakti, et tudeng peab selle raha eest maksma üüri, kommunaalkulud, ostma toidu ja muud eluks vajalikud tarbeesemed," rõhutab tütarlaps.

Sotsiaalministeeriumi avaldus, mille kohaselt peaksid tudengid kibekiirelt CVd näpus tööturule jooksma, pani Heidi Grenzeni muigama: "Tegemist on väga originaalse lähenemisega tööjõuprobleemile," leiab tütarlaps.

Päevased loengud, õhtune tööots mõnes kohvikus või poes, millele järgneb väsinud peaga öine õppimine, teevad kokku pooleteisekümnel kuni kahel kohal rabamise.

"On mitmeid näiteid, et inimesed põlevad seetõttu lihtsalt läbi," mainib Heidi ja rõhutab, et nii palju kui võimalik võiks kooliõpilaste ja tudengite tööks jääda ikkagi õppimine, sest puudulike või olematute teadmistega ülikoolilõpetaja ei too tööjõuturule lisaväärtust juurde. Pigem vastupidi.

Stipendiumid on neiude sõnul päästerõngaks väga vähestele tudengitele, sest ettevõtted ja fondid annavad välja kõigest paar stipendiumi.

Massistuva kõrghariduse ajal, mil ülikoolid võtavad juurde järjest rohkem üliõpilasi, enamasti ikka tasulistele kohtadele, aitab stipendiumiraha katta nende sõnul käputäie õppurite vajadusi.

Kuigi suurt rahalist kokkuhoidu ei võimalda ka mitmesugused tudengitele mõeldud sooduskaardid: "Mis ma teen selle viieprotsendilise allahindlusega, mida ma bowling'ut mängima minnes saan, kui tegelikult on vaja osta soodsamalt vorsti ja leiba?" küsib Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Anti Palmi.

"ISICu plussiks on küll ainult see, et ta toimib ühistranspordis üliõpilaspiletina," lisab ta. Samas nendib noormees, et autosalongist autot ostes on võimalik ka liisinguprotsendiga rohkem allahindlust saada kui selle plastkaardi abil kaugliinibussidest.

Tähtsamad teemad, mille kallal praegu töötatakse, ongi õppetoetuste vajadustele vastavus ja juurdepääs. Suund on võetud sellele, et praegune toetuste süsteem, mis vastab pigem stipendiumite süsteemile, muuta sõltuvaks üliõpilase sissetulekust. Kaalumise all on ka õppetoetuste saajate ringi laiendamine, kus taotlusi saaksid esitada kõik kutse- ja kõrghariduslikel õppekavadel õppijad.

Järgmisel aastal suurenevad õppetoetuste määrad ja laieneb toetuse saajate ring. Kõrghariduse õppetoetuste osas on 2008. aasta määrad järgnevad - põhitoetus 1000 krooni ning täiendav toetus 500 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:02
Otsi:

Ava täpsem otsing