Läti keskpank võib asuda latti kaitsma

Kui Läti lati kurss kukub euro vastu 0,7098ni, kasvab tõenäosus, et Läti keskpank hakkab müüma valuutareserve, et latti kaitsta.

Inimesed vahetavad Lätis jätkuvalt oma lattides sääste eurodeks, sest kardavad, et keskpank devalveerib lati. Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics keeldus kommenteerimast lati devalveerimist või kauplemisvahemiku muutmist, öeldes, et eurode müügist piisab.

"Läti keskpank peab tegema lati toetuseks interventsiooni kui mitte täna, siis lähipäevadel," ütles Danske Banki vanemstrateeg Lars Christensen Bloombergile. "Investorid on muutumas väga murelikeks. Kohalikul rahaturul on intressid dramaatiliselt tõusnud."

"Pidev väikeste latisummade konverteerimine eurodeks on samuti lati nõrgenemisele mõju avaldanud," ütles Hansabanka finantsturgude juht Renars Rusis eile. "Latt võib nõrgeneda." Ta pakkus, et kümne miljoni lati vahetamine eurodeks liigutab valuutakurssi 0,1 protsendi võrra.

Kuigi eile Lätis devalveerimispaanikat ei puhkenud, on devalveerimishirm sel aastal juba kaks korda arutlusteemaks kerkinud. Veebruaris sai Läti rahvusvaluuta müügipaanika alguse Stockholmi majanduskooli Riia esinduse teadlase Morten Hanseni artiklist, mis arutles Läti lati devalveerimise üle, ja millele järgnenud arutelu kasutasid osavalt ära väikespekulandid. Sulide levitatud devalveerimist ennustavad tekstisõnumid tõstsid kurioossel nädalavahetusel euro nõudlust kolm korda ja vahetuskurss tõusis lubatud piirini. Läti politsei vahistas süüdlased.

Suvel kerkis teema taas esile, sest lähenemas on Läti Panga uue presidendi valimised. Praegune president Ilmars Rimševics on lubanud, et tema ajal latti ei devalveerita. Igasugused otsused lati suhtes on Läti Panga ainupädevuses. Samas levib osa poliitiliste jõudude seas arvamus, et kursi muutmist tasub kaaluda, mistõttu võib Rimševics, keda peetakse jäärapäiseks, jääda tagasi valimata.

"Kui on poliitikuid, kes tahaks näha muutust, saab Rimševicsi asemele panna kellegi sobivama," tõdes Balti Rahvusvahelise Majanduspoliitika Uuringukeskuse direktor Alf Vanags Äripäevale toona. Vanags oli kindel, et latti ei devalveerita vähemalt aasta lõpuni, kuni ametis püsib Rimševics. Spekulatsioonide peale teatasid mitmed poliitikud, et ei näe praegu alternatiivi Rimševicsi kandidatuurile ja on nõus teda toetama.

Läti Panga kinnitusel devalveerimiskava ei ole ja kuulujutte nad ei kommenteeri. Ka valitsus on olnud seda meelt.

Sarnaselt Eestiga on Läti latt küll seotud euroga ja selle kurss fikseeritud, kuid on lubatud kõikumine pluss miinus üks protsent ehk vahemikus 0,6958-0,7099.

Läti Pank saab toetada latti seni, kuni neil jätkub reserve. Euroga ühinemiseks vajaliku vahetuskursimehhanismi ERM-2 (Exchange Rate Mechanism) standardi kohaselt võib kõikumine olla kuni 15 protsenti. Hiljuti on spekuleeritud just sellise muudatuse kehtestamise üle, sest Läti jooksevkonto puudujääk ei näita kahanemise märke ning kallis latt pärsib ekspordi suurenemist. Odavam latt aitaks viga parandada. Lisaks püsib inflatsioon 8 protsendi piirimail ning palgad kasvasid esimeses kvartalis ligikaudu kolmandiku võrra.

"Keegi ERMi liikmetest pole seda teinud, välja arvatud juhul, kui nad on olnud selleks sunnitud," rääkis Balti Rahvusvahelise Majanduspoliitika Uuringukeskuse direktor Alf Vanags, kes samas nägi selles üht võimalikku käiku kriisi korral. "Kui tuleb kriis, siis lubab see samal ajal jääda vahetusmehhanismi liikmeks ja probleem lahendada." Praegu ei ole see tema sõnul mõttekas.