Kool appi pöörama majandust

Äripäeva majanduskonverentsil "Äriplaan 2008" rõhutas peaminister Andrus Ansip, et majanduse struktuur peab muutuma - rohkem tuleb tähelepanu pöörata kõrgemat lisandväärtust tootvatele sektoritele.

See jutt kõlas peamiselt ettevõtjatele, kuid Äripäeva meelest on ka riigi roll selles väga oluline, alustades või sellest, et haridusametnikud analüüsivad süvitsi tööjõuturu vajadusi ja selgitavad, millistes kõrget lisaväärtust tekitavates sektorites on nõudlus inimeste järele suur või kohe kasvamas. Ja soodustavad kõigi vahenditega noorte juhtimist neisse.

Teist valikut pole - 1990. aastate alguses oli Eestis suur tagasiminek sündimuses, kohe seisvad ametivaliku ees siis sündinud "kõhnad" põlvkonnad - uut tööjõudu tuleb peale vähe ja seda tuleb arukalt rakendada.

IT on neist üks kõnealustest aladest. Tänases Äripäevas ütlevad USA ärimehed kiidusõnu oma Eestis tegutsevate tütarfirmade aadressil. Ja nõustamisfirma A.T. Kearney parimate allhankemaade edetabelis - mõõdab IT- ja äriprotsesside allhanget - on Eesti 15. kohal 50 riigi seas. Tabeli koostaja Johan Gott ütleb, et väike riik nagu Eesti peab leidma ja vallutama kõrge lisandväärtusega nišiturge.

Aga ameeriklased tahavad ka teada, kas nende investeeringutel siin on tulevikku, kas siin on võimalik kasvada ja suurendada investeeringuid. Samas ei pea me ainult allhanget püüdma, sest ameeriklaste jutust koorub tähelepanuväärne seik - nende firmade tarkvaralahendused sünnivad peamiselt Eestis.

Nad kiidavadki meie IT-ajusid. Kuid need on juba n-ö hõivatud - tänavu said IT-eriala diplomi veidi üle 600 inimese, ent tööjõuturule tuli vaid 60 kõrgharidusega spetsialisti - ülejäänud töötasid juba õpingute kõrvalt. Sügisel asus riigieelarvelistel kohtadel õppima 680 tudengit (riiklikku tellimust on veidi suurendatud) ja eelarvevälistel kohtadel 297, pluss 789 kutsekoolides.

Hea märk on, et õppida soovijaid oli kaks korda rohkem kui õppima asus. Samas vajadus IT-spetsialistide järele on suurem ja kasvab veelgi, kui ettevõtjad peaministri nõuannet järgivad. Riikliku tellimuse suurendamine parandaks veidigi olukorda, praegune seis igatahes pole rahuldav, eriti see, et kolmandik kõrgkoolidest õppivaist IT-tudengeist peavad ise oma õpingute eest tasuma.

Toimetuse meelest on IT-valdkond lausa strateegilise tähtsusega, sest see on lühim ja parim tee Eesti konkurentsivõime hoidmiseks ja parandamiseks, sealhulgas riiki investeeringute meelitamisel, uute töökohtade loomisel ja mis pole ka vähemtähtis - sellesse valdkonda paigutatud raha hakkab kiiresti - ka riigile - tagasi teenima.

Riik koonerdab praegu vales kohas.

Autor: ÄP