Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

1 järv, 3 riiki, 1000 elamust

Helen Ennok 28. september 2007, 00:00

Siis, kui olla Bodenseel ehk eesti keeles Bodeni järvel või matkata ümber selle. Kõige toredam ja meeleolukam on seda teha jalgrattal. Ja mitte ainult seepärast, et kolme riigi kaldaid uhtuvat järve ümbritseb umbes 260 km konkurentsitult parimaid ja populaarsemaid jalgrattateid Euroopas, vaid imelise järve enda pärast, mis ratta seljas on rohkem kui käegakatsutav.

Olgu valgete (purje)laevadega ehitud või tumedasse mantlisse mässunud, tuulest räsitud või peegelsile, taevalikud vaated ühelt poolt veele ja teiselt poolt maale jäävad alati teie reisisaatjateks. Turvaliselt autodest eemal, hästi tähistatud teel pedaale tallates jääb aega sellest ilust osa saada, nii spordist kui ka loodusest rõõmu tunda. Vaid mõne üksiku, pisut järsema tõusu või langusega saavad hakkama nii tited kui ka vanavanemad ning kõik nad on ka Bodeni ääres kohal. Siia tullakse üksi, kaksi ja suuremate seltskondadega, varasest aprillist hilise oktoobrini.

Pole vist üllatav, et pärlikeena on Bodeni kallastele pikitud uskumatult kaunid paigad, linnakesed ja vaatamisväärsused. Peatuskohtadest, kus hõrgult keha kinnitada ja muljeterohkelt ringi vaadata, ei tule kunagi puudu. Loodusesõbrad, kultuurihuvilised, spordifännid, lihtsalt puhkajad ja nautlejad - kõik jäävad rahule ning tulevad ikka ja jälle uuesti. Nii mitmekülgne ja paljupakkuv on Bodeni järv.

Teel vahelduvad viinamarjaväljad, roosiaiad ja lõhnavad viljapõllud juurviljaistanduste, pähklisalude ja vanade pärnade alleedega ning tuhande teise põõsa ja taimega. Mõnikord sõidad justkui läbi kellegi õue, kus kassid laisklevad päikese käes, koerad klähvivad moe pärast võõraste möödujate peale, perenaine riputab pesu nöörile ja peremees laob puid riita. Majapidamiste väravatel pakutakse värsket, äsja peenralt tulnud juur- ja puuvilja, jäta ainult kõrvaolevasse karpi sobiv hulk raha ning võta kaasa.

Siin-seal korraks juba vahemerelisse floorasse mattudes vilksatab aga varsti jälle värskendav järv. Matkajate teekonna kiirendamiseks ja lühendamiseks on pea kogu 570ruutkilomeetrise pindalaga järv kaetud suurepärase laevaliinide võrgustikuga. Nii võib mitmel moel sõita eri pikkuse ja huvifookusega distantse - mõnele üks päev, mõnele terve nädal. Minna saab nii reisikorraldajaga kui ka omal käel, hotellid ja rattalaenutused on igal pool. Enamasti starditakse Konstanzist või Lindaust.

Sadamate vahel ristlevatel laevadel seisavad rattad tavaliselt tihedalt üksteise kõrval. Sõit vee peal kulubki kindlasti ühe järvekülastuse juurde, nagu ka veesport - purjetamine, surfamine, veesuusatamine, sukeldumine, paadisõidud ning mõistagi ujumine. Üks supluskoht järgneb teisele, rääkimata kaldaäärsetest kohvikutest.

Ka spaad ja tervisekeskused on Bodeni ääres oma koha leidnud. Otsige märksõna bad - Bad Waldsee, Bad Wurzach ja paljud teised bad'id on asulad, kus thermalbad'ides ehk raviomadustega soojaveebasseinides mõnuleda ja sajal võimalikul looduslikul viisil oma tervise eest hoolt kanda lasta.

Ja ei maksa ka unustada, et poole tunni autosõidu kaugusele veepiirist jääb maalilise Liechtensteini vürstiriigi keskus, veel üks paik eemal igapäeva hektikast.

Bodeni pärl ja keskus on noor ning moodne, kuid ajaloolise näoga idülliline ülikoolilinn. Tänu neutraalse Šveitsi lähedusele jäi Konstanz maailmasõdadest puutumata, piir Šveitsi ja sealpoolse Kreuzlingeniga jookseb pea kesklinnas.

Konstanzi kesklinn koondub klassikalise, Marktplatzi-nimelise väljaku ümber. Kauni arhitektuuriga kütkestavad keskaegsed tänavad on täis poode, kohvikuid ja weinstube'sid ning eluviis meenutab siin lõbusat ja elavat lõunamaist. Unikaalsed kogu Saksamaal on siinsed arvukad maalingud majaseintel. Inimesed liiguvad peamiselt jalgratastel või jalutavad järveäärsetel promenaadidel.

Kuulsaks sai kultuurne Bodeni metropol tänu Konstanzi kirikukogule (1414-1418), mis oli suurim keskaegne kongress ja kus valiti ainus paavst Saksamaa pinnal, Martin V. Samal ajal põletati Konstanzis reformaator Jan Hus. Toonases kirikukogu toimumise kenasti restaureeritud hoones tegutsevad praegu konverentsikeskus ja restoran Konzil hurmava järvevaatega. Seal kohtub Kesk-Euroopa suuruselt kolmas järv ka Reini jõega, mis läbib Bodenit.

UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja võeti Bodeni järve lääneosas paiknev kunagine kloostrisaar Reichenau kui kultuurimaastik, mis on suurepäraseks tunnistajaks ühe keskaegse, 8. sajandil rajatud benediktiinikloostri religioossele ja kultuurilisele rollile piirkonnas.

Hästisäilinud kolm meisterlikku kirikut 9. ja 11. sajandist üllatavad seinamaalidega, mis tegid tollal Reichenaust kunstikeskuse ja mõjutasid ka Euroopa kunstilugu. Tänu kloostrikoolidele oli siin arvestatav vaimne keskus.

Praegu tegeletakse sellel saarel peamiselt põllundusega, kohalikud toodavad 240 hektaril 20 000 tonni juurvilja aastas.

Mainau lillesaar on nagu kroonijuveel Konstanzi külje all, mis kuulub botaanikahuvilisele kuninglikule Bernadotte'ide suguvõsale ja on kantud aristokraatlikust traditsioonist.

See väikesaar on üks Euroopa kaunimaid parke, kus miljonid roosid, daaliad, tulbid, hüatsindid, nartsissid ja kõikvõimalikud taimekombinatsioonid harmoneeruvad majesteetliku lossiansambliga, erakordselt kauni näitega Lõuna-Saksamaa barokkarhitektuurist. Palmimajas saab palmidele lisaks tutvuda orhideede kollektsiooniga. Sealne liblikamaja on Mainaul Saksamaa suurim.

Päikeselised terrassid ja tippklassi restoranid pakuvad kulinaariakunsti hõrgutavamaid saavutusi.

Schaffhausenis langeb Bodeniga hüvasti jättev Reini jõgi uhke kosena (Rheinfall) kaljudelt alla. Veel on kindlasti põnev koht Bodeni lähedusse jääv kultuurikeskus St. Gallen. Selle oivalises vanalinnas lausa peab nägema maailma kultuuripärandisse kuuluvat tõeliselt muljetavaldavat Stiftsbezirki, kunagise kloostri barokk-katedraali imelise raamatukoguga.

Austria Alpid, sealne muusikateater järveäärsetel vabaõhulavadel ja kohalik gastronoomia on heaks tõmbenumbriks sattuda ka Bodeni lähedasele Austria territooriumile. Palju ilusat kaitstud loodust peale selle. Kõik see algab Bregenzi nimelises linnas. Sealt mõnikümmend kilomeetrit allapoole jääb aga Muhumaastki väiksem Liechtensteini Vürstiriik.

Kohalikud usuvad, et siin asub Bodeni Veneetsia. Kõige kaunim kaldapromenaad järve ääres on vist tõesti selles linnakeses. Romantikat jagub väikestel tänavatel väravate ja tornide vahel samuti. Aga peamiselt jagatakse kultuuri, ajalugu ja mõnusat ajaveetmist Überlingenis eelkõige nakatavalt elavas vormis.

Bodeni põhjakaldal Unteruhldingenis looduskaitseala äärel asub vee peale ehitatud vaielamute muuseum. Rekonstrueeritud vailinnak näeb välja täpselt nii, nagu seal toona kivi- ja pronksiajal elati, hüpake ainult rattalt maha ja astuge sisse - midagi sellist pole te varem kindlasti näinud! Lähedale jääb samuti vaatamist väärt Birnau barokk-kirik.

Siin jääb otse rattateele kaldapealne vana ja stiilne raudteejaam, kus asub ka tsepeliinimuuseum, laiaulatuslikult õhusõidulaevade ajalugu ja tehnikat tutvustav maailma suurim keskus. Esimene tsepeliin tõusis siit järve kohale 1900. aastal ja praegugi näeb neid aeg-ajalt taevas hõljumas. Sõidu hind on umbes 300 eurot. Muidu on Friedrichshafen pulseeriv, palju avastamisrõõmu pakkuv kultuuriliselt mitmekesine linn.

Vaimustav käik möödunud sajanditesse, vee ja võimsate kindlusemüüride vahele. Kunagiste meistrite ehituslust on kadestamisväärne, uhked hooned erinevatel kõrgustel kütkestavad oma peene joonega ning promenaadid ja vaated Bodenile ei saa olla muud kui inspireerivad. Just õige koht klaasikese hea veini saatel ilust ja elust rõõmu tundmiseks. Meersburgis asub ka üks toredamaid järveäärseid spaasid.

Kaunid vanalinnad lummavad Bodeni ääres igal pool, kuid ilusaimateks peetakse neid saarelinnas Lindaus. Renessanslike, baroklike ja biidermeierlike fassaadidega hooned ääristavad uhke lõviskulptuuriga ehitud sadamasse viivaid käänulisi tänavaid. Hea ilmaga näeb seal üle vee - nagu ka Konstanzis - Šveitsi Alpe. Siin asub üks Euroopa kahest marionettooperiteatrist Salzburgi kõrval.

Kolme riigi ristumisteedel asuv väike Lindau on Bodeni külastatumaid puhkusepaiku atraktiivse kultuuri- ja vaba aja programmiga.

Fotod: Helen Ennok

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:36
Otsi:

Ava täpsem otsing