Ainulaadne vabaküla Koguva

Tiina Kolk 28. september 2007, 00:00

Koguva aastasadu püsinud ilme on kogu Eestimaal ainulaadne nähtus. "Kindlasti on selles oma osa ka jõuka rannaküla erandlikul kujunemislool ning külaelanike omavahelistel sugulussidemetel," selgitab Muhu muuseumi juhataja, Tartu Ülikooli doktorant Kadri Tüür.

Koguva ajaloo vanim ürik pärineb 1532. aastast - Liivimaa ordumeistri Wolter von Plettenbergi antud vabaduskiri talurahvavanemale Hanskenile, kelle järeltulijad Schmuulide suguvõsast on seda dokumenti säilitanud põlvest põlve.

"See on tõeline rariteet, sest teised Eestimaa talupoegadele väljaantud vabaduskirjad on aegade jooksul kaduma läinud," märgib ajaloodoktor Enn Tarvel.

Vabaduskirja pärgamendile kantud originaal asub Saaremaa muuseumis, aga selle koopia on välja pandud muuseumi Tooma talu elumajas. Hanskeni vabatalu Koggi jagunes tema järglaste vahel. 17. sajandi keskel olid sellest moodustunud Tooma, Antsu-Vanatoa ja Käspri talu. 1669. aastast pandi Koguva vabatalupoegadele postivedamise kohustus. Posti tuli vedada üle Suure ja Väikse väina. 1830. aastani tuli see edasi toimetada Pärnu linna. Postivedamise kohustustest vabaneti alles 1894. aastal. Selleks ajaks oli Koguva ära jagatud juba kaheksa Hanskeni järeltulija vahel. Praegu on Koguvas 30 püsielanikku, vanim neist, Andruse Volli, on 92, noorim, Laasu Lauri, 3aastane. Küla 19 talust elatakse aasta läbi 11s, teistes vaid lumest lumeni. Erakordne on seegi, et Koguva küla talud vaid paari erandiga on oma esivanemate järglaste käes.

Priinimede andmise järel said Hanskeni järeltulijad endale perekonnanimeks Schmuul, Koguva teomehed aga Tüür ja Aer. Perekonnanimi Noor on Koguvas hilisem.

Küla vabatalupoegade järeltulijaist on tuntuim kirjanik Juhan Smuul Tooma talust. Samasse paika ulatuvad sugulussidemete kaudu ka kaksikvendadest kirjanike Ülo ja Jüri Tuuliku juured. Käspri talust on pärit kirjandusteadlane Alviine Schmuul ja Vanatoa talus on sündinud Rootsi kalandustegelane Rudolf Schmuul.

Koguva on tüüpiline sumbküla, kus talud asetsevad tihedas kobaras põldude ja karjamaade keskel. Kuni 1930ndateni püsisid siin talude vahel sajandeid kestnud eriti tihedad sidemed - ühised karja- ja heinamaad, põllutöötalgud jms. Kuna paesesse pinnasesse oli algeliste tööriistadega raske kaeve kaevata, siis olid ühised ka paar külakaevu.

"Enamik küla hoonestusest pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. algusest, vanemad aidad isegi 18. sajandist," kommenteerib Kadri Tüür. Koguva elumajad on enamasti rehielamud, vaid mõned on rehest lahus. Majad on enamasti rõhkpalkehitised, mis hiljem on laudisega vooderdatud, valdav katusematerjal on roog (kõiki eterniitkatuseid pole veel jõutud rooga taaskatta), suveköökidel ja sepikodade katuseid kaeti tuleohutuse pärast laudadega. Koguvas hakkab silma üpris palju pae- ja maakivist ehitisi - keldreid, aitu, sepikodasid, suvekööke. Kõige parema pildi paiga taluarhitektuurist saab Muhu muuseumi Tooma talu ekspositsioonist.

Tooma talu on kirjanik Juhan Smuuli (1922-1971) sünnikodu. See on üks kolmest vanimast Koguva vabatalupoegade ehk postimeeste talust ja on rajatud hiljemalt 17. sajandil. Taluhooned ümbritsevad Koguvale iseloomulikku avarat õue.

"Siin on mitu aita. Vanim neist on pärit 19. sajandi algusest," selgitab muuseumitöötaja Heljo Noor Koguva Kaljult. "Piima- ja kalaait, vana viljaait ja väike suvine magamisruum, nn pisike ait."

"Tooma talupere oli väga suur, isegi 22liikmeline. Kui talvel elati reheoas pead-jalad koos, siis suvel said kõik vabamalt hingata," jutustab Heljo Noor. "Kivist magamisaidaga külgneb puust magamisait, sellele järgnevad kelder ja uus viljaait, aitade taha jääb paekivist kelder. Õue teises küljes asuvad põllukividest suveköök, kus soojal ajal tehti süüa, pruuliti õlut ja pesti ka pesu. Selle taha jääb suvelaut ühes lambasaunaga ehk nn sõnnikusaunaga, mis oli samal ajal nii pesuruum kui ka lambalaut. Väljaspool õue asub talu sepikoda. Muide, Koguvas oli igal talul, välja arvatud üks erand, oma sepikoda."

Talu kõigis õuehoonetes eksponeeritakse tarbeesemeid, põllutöö- ja kalapüügiriistu. Tooma elumaja (mis oli algselt tavaline rehielamu) 1950ndatel ümberehitatud rehetoas on ajalooline ja kirjanduslik väljapanek. Tagakambreis olev ekspositsioon tutvustab talupojakultuuri, otsatuba on veel Juhan Smuuli enda sisustatud suvise kirjutustoana. Kirjandusinimestel ja vanavara-huvilistel on Toomal palju uudistamist. Siin, nagu kõikjal Koguvas, võib kuidagi erksamalt tajuda, kui palju on maailm viimase sajandi jooksul muutunud!

Tooma talule lisaks kuuluvad Muhu muuseumi eksponaathoonete hulka väike, aastail 1872-1923 tegutsenud külakool, mille restaureeritud hoones on Muhu kooli- ja kultuuriolusid tutvustav väljapanek. Välja talus asuvas Muhu muuseumi keskusehoones on üleval Muhu etnograafilise tekstiili püsiväljapanek.

Muhu muuseumi eripära on see, et teda ümbritseb elav küla. Siin on väga raske vahet teha, kus lõpeb väljapanek ja algab päris elu, eriti nn vaiksel hooajal, kui külatanumad on inimtühjad. Siis häirib vaid kajakate kisa ja puude ladvus kohisev tuul mitmesaja aasta vanustel sammaldunud kiviaedadel tukkuvate vanade paatide rahu. Romantikaihalejate hing laulab Koguvas alati - kas siis sügisel värvilistes lehtes kahlates, talvel lumehangedes sumbates, kevadel õitsvate toomingate ladvus laksutavate ööbikute kiriküüte kuulates või suvel videokaameraid suristavate vaimustunud turistide vahel jalutades.

"Loodan, et Koguva areng jätkub rahuliku, idüllilise, kvaliteetturismi pakkuva külana ning et me saame väikepaatide sadamana taas korda Koguva vana kalasadama, mis on külaelu süda olnud üle nelja sajandi. Loodan väga, et praegu ümbruskonnas luuravad mõttetult suured arendusprojektid leiavad endale mõne teise koha," arutleb Muhu muuseumi direktor Kadri Tüür.

Fotod: Meeli Küttim, Andras Kralla

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:36
Otsi:

Ava täpsem otsing