Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peeter Kern - Tähemees sõuab visalt edasi

Martin Hanson 28. september 2007, 00:00

"Ma ikka arvan, et on veel asju, mida võiks kompaniiga teha," mainib ajakirjanduses Tähemeheks kutsutud Kern nädala alguse uudise peale, et Hollandi erainvestorite konsortsium Xalto 54 protsenti Starmani aktsiatest oma portfelli võtab.

Mida väljaöeldu aga näitab, on Starmani tänane reaalväärtus, milleks on arvutuste järgi 1,175 miljardit krooni. Kerni osaluse väärtus on selles valguses praegu 209 miljonit krooni. Mehe enda sõnul motiveerib osalus pingutama ning ettevõtet arendama.

Samas leiab Kern, et tema isikut on viimasel ajal meedias nii palju käiatud, et pikemast intervjuust ta keeldub.

Koos Kerniga Estoplastis ja õpilasmalevas töötanud ning lapsest peale Tähemeest tundev CV Keskuse juht Raivo Hein on Peetri kohta maininud, et tegemist on vahel vastikult pedantse, kuid targa inimesega, kellel on pea kõige kohta oma arvamus. Mitte lihtsalt lajatav sõnajärjestus, vaid argumenteeritud täislauseline vastus.

Eluaeg tehnikaga jamanud Kern väidab, et kulutab küllalt palju energiat sellele, et aru saada, millised trendid tehnikamaailmas arenevad. Nooruspõlves jootis pidevalt takistitest ja transistoritest töötavaid vidinaid kokku. Teda erutavad nii kodumasinad kui ka kosmoselaevad.

Kui Starmani asutajad Indrek Kuivallik ja Peeter Kern 1996. aastal koos äri alustasid, ei aimanud mehed ilmselt, et kümme aastat hiljem juhitakse Eesti suuruselt teist telekommunikatsiooniettevõtet.

Kern oli enne töötanud Tõnis Paltsu firmas Teleg, kust aga lahkus, sest direktorid ei soostunud mehele maksma palka, mis oli seotud ettevõtte kasumiga ning ületas paar kuud pärast tööle tulekut direktorite omi kordades. 1990ndate aastate alguses ajas Kern koos tulevase partneriga antennihooldusäri.

Ärid löödi kokku, kui tekkis võimalus saada telekomiärisse uut värsket raha. Telia andis 10 miljonit krooni, millega pandi Mustamäel püsti esimene korralik kaablivõrk.

Õismäel sõdisid kõrvuti Levicom ja STV, kus ühel päeval lõigati läbi ühe ja teisel päeval teise firma traat. Levicomi omanik Tõnis Palts tahtis küll oma ülemvõimu maksma panna, kuid saabus päästev monopolidevastane seadus.

1998. aastal pidi aga Telia seaduse muutuse tulemusel loobuma telefoniteenuste kõrval kaabeltelevisiooni rahastamisest. Rootslased vahetas Starmanis välja Euroopa ja Põhja-Ameerika investoreid ühendav fond Royalton Capital Investors, kes pani lauale 166 miljonit krooni ning omab täna 33,4 protsenti ettevõtmisest.

2000. aastal liideti kontserniga Rain Lõhmus ja ettevõte ComTrade. Edasi liikus kõik tormiliselt, Starmani interneti- ja telefonilevi sättis end üle Eesti sisse.

Starman lendas börsile ajal, mil viimase viie aasta jooksul oli sinna lisandunud vaid üks firma, Tallinna Vesi (vaid kuu aega varem). Kern ja tema partnerid kolasid mööda Euroopa äripealinnu ning ajasid kokku rahalubadusi ning suutsid oma plaanid täita kümnekordselt. Käes oli 2005. aasta juuli. Kinnisvarabuum oli täies hoos, ees ootas aktsiaemissioonide palavikuline tulv.

Starmani aktsia oma esimesel kauplemispäeval 17.06.2005 kohe imet tegema ei hakanud, vaid läks hoopis langusesse.

Tänaseks on aktsia IPO hinnast enam kui 20 protsenti tõusnud, kuid jäänud siiski liig pikaks paigale ning enamik turuanalüütikuid leiab, et väikeaktsionäril oleks parem aktsiast loobuda, kuna kauplemine on loid ning tulemuslikkus madal.

Kindlasti ei arva seda Kern - nimelt on kahe börsiaastaga tema osaluse summa 80 miljoni krooni võrra suurenenud.

Starmanis uuriti telefoniteenuse kasutuselevõttu ning avastati, et seade maksab 5 miljonit dollarit, mis oli toona väga suur raha, võrreldav Starmani käibega.

Seega otsustati, et mis seal ikka nii keerulist olla saab. Ja arendati kohalike spetsidega oma keskseade. See on Kerni sõnul nii stabiilne, et nende süsteemid jooksevad siiani selle peal. Tehti ise ja tühja koha pealt. Tollal oli neil nõukogus Linnar Viik, kes ütles, et see oleks ainulaadne, kui üks firma niisuguse süsteemi endale ise ehitaks.

"Meie aga ei teadnud, et see nii ainulaadne on, hakkasime julgelt pihta. Nagu tihti juhtub, on parem, kui ei tea, mis toimub," on Kern öelnud.

2008. aastaks on juhtkond prognoosinud Starmanile 290 miljoni kroonist käivet. See teeb kasvuks 16 protsenti. Kasumi kasvu loodetakse veelgi suuremat.

"Selge see, et kui on rohkem kokkasid, on leem lahjem," on Kern varem maininud suure konkurentsi kohta, kuid - nagu näha - on konkurents toonud Starmanile suure kasvu.

Nüüd hakkab suurem osa leeme Flandria madalatele niitudele voolama.

Isalt saadud tehnikahuvi, mis vedas poisi hiljem TPIsse raadiotehnika erialale, sai kõvasti lisa Tallinna 37. Keskkoolist, kus Kern õppis matemaatika-füüsika süvaõppega klassis.

Hiljem jäi küll TPIs hariduse omandamine küll poolikuks nagu Bill Gatesil, kuid midagi korda saata pole see takistanud.

"Raadiotehnika andis mulle põhja ja edasised huvid," meenutab Kern.

Juba lapsepõlves tõmbas Kerni huvialaringidest kõige rohkem raadiotehnika. Juba kolmandas klassis nokitses ta elektrooniliste vidinate kallal. "Hakkasin ise kaheteistkümneselt kodus asju kokku panema," tunnistab ta uhkusega.

Tehnikahuvi jookseb sillana läbi põlvkondade, Peetri isal näiteks oli 35 kruvikeerajat. "Mul olid ka enda konstrueeritud võimendid ja värvimuusika olemas."

Kui jätta kõrvale tehnikavaimustus ja tõik, et Kernile meeldib hästi süüa, jäävad sõelale kaks tema kirge, mootorrattasõit ja mõnus sigar pärast head toitu. Tsiklitest eelistab Kern vana head Baieri rauda BMWd, millega igasuviselt retki ette võetakse.

Reisikaaslasest CV Keskuse juht Raivo Hein räägib, et oma iseloomult on mehed niivõrd erinevad, et neil on üksteisega tegelikult raske reisida.

"Tema pigem uimerdaks ringi ja sööks igal võimalusel, kui mina pigem sõidaksin edasi. Sellest hoolimata oleme ikka hakkama saanud," räägib Hein.

Oma tsiklivaimustuse on Kern lapsepõlvest kaasa võtnud. Papa Kern sõitis mootorrattaga ja ise ostis Peeter tsikli niipea, kui sai, müües maha oma elukindlustuse. Koolivaheajal töötas Kern treialina, teenides teise vajaliku portsu raha.

Papp koos, tõukas Kern hoovi tolle aja ühe võimsama tsikli, Iž Planeta Sporti.

Hiilivalt uusi huvisid külge korjates ununes tsiklisõit mõneks ajaks, kuid kui sõber andis mõned aastat tagasi Kernile tsikli sõita, taastus õhin ning otsus oli tehtud.

"Ostsin ratta ära ja sõitsin jalamaid Pärnusse ja tagasi. Rõõm oli nii suur," selgitab ta õhinal.

Oma teist hobi, sigarihobi, on Kern siiski püüdnud piirata. Suitsetab ühe sigari nädalas pärast mõnusat õhtusööki. Kodus on sigarikarp siiski tühi, et ei oleks liigset himu igal õhtul pisut tossutada. Peaasjalikult käib aga sigariklubides mõnulemas.

Tubli mees. Oli minust keskkoolis aasta noorem ja tegutses siis juba tollases raadioruumis ehk bändiruumis, kuhu ka minul asja oli. Tundis tehnika vastu juba toona huvi.

Oli matemaatikaklassis, nutikas poiss. Kuid seda, et temast saaks kommunikatsiooniettevõtte looja, toona ei osanud arvata. Kellegi kohta ei osanud toona midagi arvata.

Peeter Kern on hea näide ettevõtlikkuse ja visaduse sünergiast. Tema tasa-sõuan-kaugele-jõuan-tüüpi juhtimine on viinud suurepärase tulemuseni, mille üle on põhjust uhkust tunda. Oluline on, et kõige selle juures on Peeter jäänud iseendaks ega ole lasknud edul ennast pimestada. Kinnituseks on seegi, et kooliaegsete sõprade ja tuttavatega on tal hea side säilinud tänase päevani.

Olen talle ikka öelnud, et ehk on tehtud tööd nüüd küll, et võiks vähe lihtsamalt võtta. Kuid kui Peeter miskit pähe võtab, siis ega seda sealt enam välja ei saa. Kui on otsustanud, et teeb veel viis aastat tööd, siis nii ka on. Olenemata tulemusest. Iseloomus on see, et ei jäta jonni. Eesmärke Peeter täitmata ei jäta: kui on tehtud otsus, siis viib asjad lõpuni. Igal inimesel on omad nõrkused, Peetril gurmaanlus ja sigar. Teinekord tunneb, et pingutab üle ja tuleb kaalu juurde, aga pigem sellised "vead" kui mõni muu.

Olime koos Peetriga 1985. aastal neli kuud Novgorodis vene kroonus. Peeter on sõbralik sell, tore sõjaväekaaslane, kellest on head mälestused. Korra trehvasin Peetrit 1993. aastal Tallinna tänavatel. See oli aeg, kui Kern just Starmaniga alustas. Pistis mulle pihku oma visiitkaardi, mis oli tavaline papile trükitud lipakas. Selline see algus oli. Sellest ajast kuni tänaseni oleme koos viibinud vaid ühel peol, rohkem pärast sõjaväge aga trehvanud ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing