Elektrooniline seire päästab Eesti metsad tulest

Kaheksa miljonit krooni maksev seiresüsteem avati Eestis rängimaid metsatulekahjusid üle elanud Vihterpalus, RMK Piirsalu metskonnas.

Tegemist on testprojektiga. RMK projekti koordinaatori Vaike Pommeri väitel püütakse järgmise aasta suvel hinnata süsteemi efektiivsust ning seejärel tehakse otsused kas ja kui suures ulatuses kaetakse Eesti metsad elektroonilise tuleseiresüsteemiga.

Viiest seirepunktist (kaamera mobiilside masti otsas) ja valvekeskusest Piirsalu metskonna kontoris koosnev seiresüsteem suudab jälgida 1750 km2 pindala. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Timo Anis nendib, et süsteemi jälgitav pindala on väike, kuid maksumus suur.

Esialgu ei ole ministeeriumis koostatavas metsade tulekaitsekavas ja järgmise aasta riigieelarves elektroonilist tuleseiresüsteemi ette nähtud. Samas, kui süsteem end järgmisel suvel õigustab, siis võib oodata nende paigaldamist 2009. aastal.

Ligi 1000 hektarit metsa omav Ando Eelmaa kaotas eelmisel aastal Vihterpalus tuleroaks neli hektarit metsa. Ta tunnistab, et on elektroonilise tulesiresüsteemiga kursis, kuid ei ole veel huvi tundnud, kuidas temale kuuluvad metsad selle valve alla saaksid. "Põhimõtteliselt on nii, et praegu valvan omanikuna ainult mina ise oma metsa tuleohutuse üle," ütleb Eelmaa.

Kohaliku metsaseltsiga on arendatud ka naabrivalvesüsteemi ja maatükid on sildistatud omaniku telefoninumbritega, et oleks tulekahju korral kuhu teatada. Elektroonilisest tuleseirest loodab Eelmaa palju abi ja lubab uurida, kuidas ta metsad elektroonilise valve alla pääsevad.

Anise väitel metsaomanikud siiski ise kaasa aidata ei saa elektroonilise tuleseire alla jõudmisele. Kallist seiresüsteemi ei ole mõtet paigaldada igale poole ja aluseks võetakse keskkonnaministri määrus "Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus". Määruse järgi on Eestis suurima tuleohuga metsad Harjumaal, Ida-Virumaal ja Põlvamaal.

Kui testprojekti lõppedes otsustatakse elektroonilise tuleseiresüsteemi kasutama hakata, siis saavad nimetatud maakonna metsad seiresüsteemi esimesena.