Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti - parim paik töötamiseks
Kas teate, et Tallinnast 100 kilomeetri kaugusel maksab ettevõtja preemiat selle eest, kui töötaja viis päeva nädalas tööle tuleb? Boonust selle eest, et suvatsetakse iga päev tööle tulla.
Kuigi Tallinnas tundub kohati, et suurim tööjõupõud hakkab otsa saama, pole see nii ülejäänud Eestis. Pealinn tõmbab noori endale, samal ajal kandub ettevõtlus aga üha enam Tallinnast välja. Ettevõtja ei konkureeri tööjõuturul enam sama asula või linna, isegi mitte sama maakonna ettevõtetega. Ja isegi enam mitte teiste Eesti firmadega, vaid Soome ehitajate ja Iiri kalkunikasvatajatega. Lisaks tahab valitsus tuleval aastal palgata juurde 2500 ametnikku. Sellega kasvaks majandus miljard krooni - kui nad kõik töötaksid ettevõtluses.
Milline oleks lahendus? Üks variant on oodata, nagu teeb valitsus. Et ettevõtlus orienteerub tööjõumahukalt tootmiselt ümber suuremale lisaväärtusele. Välisinvestorid juba lahkuvad, vabanenud töökäed leiavad rakenduse mujal. Võib ju öelda, et on isegi hea, kui pelgalt meie odavale tööjõule keskendujad lahkuvad. Kuid kes peaksid asemele tulema? Mis on Eesti eelis teiste riikide ees?
Turismiettevõtja Tiit Pruuli käis hiljutisel Äriplaani konverentsil välja mõtte asuda teadlikult tagasi kutsuma kadunud poegi, Eestist välismaale tööle läinuid. Nende maabudes pole karta kultuuride kokkupõrkeid ega muid migrantidega kaasnevaid ohte. 10-20 000 inimest on katsetamist väärt.
Olen veidi skeptiline taas levima hakanud mõtete suhtes asuda Eestit uuesti riiklikult välisturistidele promoma. Kardan, et see rõõmustab reklaamifirmasid, kuid kasu on sest vähe. Kui üldse maksumaksja raha kulutada, siis mitte loosungile "Welcome to Estonia", vaid "Estonia - best place to work" ehk reklaamida Eestit regiooni parima töökohana. Kui me ise seda ei usu, kes siis veel? Mina usun küll.