Juhiks briljantse taustaga inimene

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhivahetus meenutab kangesti koduperenaiste lemmikseepi "Vaprad ja ilusad" - tegevus toimub kitsas ringkonnas, ühed ja samad tegelased vahetavad partnereid sama tihti kui pesu, seejuures on iga uus partner juba äraproovitud vana.

Metsamajandamine ei ole seebiooper ja riik ei saa olla haugi mäluga vanake, kes määrab oma suurimat vara käsutama inimese, kes on ametist vabastatud riigi raha laristamise kahtlusega.

Kui taas RMK etteotsa jõudnud Aigar Kallase tausta meelega ei arvestatud, on tegemist poliitilise juhivahetusega ja suured sõnad RMK edasise arengu teemal udu ajamine oma mehe pukki aitamiseks. RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu toonitas Kallase valikut põhjendades, et olukord vajab muutust, esikohale tuleb seada metsa kasvatamine ja hooldus, mitte raiumine ja müümine.

See oli ent pigem eksjuhi Ülo Viilupi nägemus. Kallase kui metsatööstuse huvide - rohkem metsa raiuda, kui riiklik arengukava ette näeb - eest seisnu suhu on seda põhimõtet raske sobitada. Veel üks miinus lisaks plekile Kallase karjääril. Meenutuseks lugejaile: küsitavad rahaliigutused RMKs (juhtkonna hüved: nt krediitkaardid, bensiiniarved ja nende käsitlemine konsultatsiooniteenustena!) ja sellele tähelepanu juhtinud finantsanalüütiku, hiljem ka audiitori vallandamine, kes käsitas arvepidamist metsatulu üle maksupettusena.

Toimetus ei kaitse ametist vabastatud Viilupit - riigikontrolli sõnum oli selge, RMKs on kord käest. Ei rahuldanud meid ka Viilupi enda seletus eilses lehes, et riigikontrolli viidatud puudustest 74% pärines ajast, mil teda ennast veel RMKs polnud. Viilupil oli tervelt neli aastat võimalus olukorda parandada.

Ka RMK juhi kohale kandideerimast taandunud Andres Talijärv, kunagine metsaameti peadirektor ja nüüdne metsatööstuse liidu juht, polnuks toimetuse meelest hea valik. Seda just tema praeguse ameti tõttu.

Kas Eestis on tõesti vaid kolm metsandusala tundjat ning ei ühtki sõltumatut asjatundjat, kes hooliks metsast ja selle heaperemehelikust majandamisest, mitte erakondlikest ega erahuvidest? Ei taha uskuda. Pigem võib mõelda, et niisugust inimest ei tahetagi ses ametis näha või ei kipu nad kandideerima, tajudes RMK politiseeritust.

RMK juhivahetus on kahjuks vaid üks näide paljude seast, kus avaliku sektori asutuse juhi valiku otsustab erakondlik kuuluvus. Tänasest Äripäevast leiab teisegi sellise: Tallinna keskerakondlik võim maandas linnaplaneerimise ameti juhi kohale Toomas Õispuu. Kitsest sai kärner - Õispuu kureerib valdkonda, milles tegutseb tema firma.

Kui avalikus sektoris juhi kohale kandideerijat saadavad ka vaid kahtlused korruptsioonis või laristamises, piisab toimetuse meelest sellestki, et asetada nende inimeste ette keelumärk sellesse kohta, kus algab avalik sektor.

Autor: ÄP