Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Unustage ära kiire palgatõus
Äripäeva rubriigi "Luubi all" tänane lugu Eesti suurimate keskmiste palkadega ettevõtetest tekitab kindlasti nii kadedust, viha kui ka meelehärmi. Mõnes üksikus ehk ka rõõmu firmade hea käekäigu pärast. Palk ei pruugi ju olla kõige olulisem motivaator töö tegemiseks, kuid on vähe asju, mis mõjuksid demotiveerivamalt kui teadmine, et sinu palk on väiksem kui teistel.
Kadetsejad ei peaks aga väga muretsema ja sappi neelama. Olen üsna veendunud, et aastad 2006 ja 2007 jäävad paljude ettevõtete ajalukku kui ühed kiireima palgatõusu aastad üleüldse. See aeg on nüüd kohe mööda saamas ja kui sinu palk on teinud sel ajal hüppe, võid rahulolevalt mõmiseda. Järgmise paari-kolme aasta jooksul ootavad meid ees hoopis muud asjad kui kiire palgatõus.
Näiteks tööjõukulude kärpimine, koondamised ja pankrotid. Seda ka neis ettevõtetes, mis troonivad tänase palgamaksjate TOPi eesotsas. On väga tõenäoline, et seal saavutatud palgatase jääb püsima mitmeks aastaks, liikudes ülespoole heal juhul mõni protsent aastas. Tagasi tulevad tööpuudus, konkurents ja normaalsed teenindajad.
Ses mõttes on palga-TOP paljuski sümboolne märk külluseajast, mida mõne aasta pärast heldimusega meenutame. Nagu ikka ilusaid aegu, mis pöördumatult möödas.