Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õhumüük paisub robinal
"Me müüme Liepaja õhku," tunnistab Elme Messer Metalurgsi tehase juht Silvis Fridrihsons naljatledes. "Kogume kokku, puhastame ja töötleme, jagame koostisosadeks ja müüme."
Tohutul Liepajas Metalurgsi territooriumil asuv tehas paistab väike. See koosneb kõrgest õhukogumistornist, torudest ja mitmest jäätunud kraaniga suurest termosest. Just viimases on vedeldatud hapniku, lämmastikku ja argooni.
Täpsemalt ongi tegu õhueraldustehasega, kus õhu erinevad komponendid eraldatakse madalatel temperatuuridel. Praegu töötleb tehas kuni 14 miljonit kuupmeetrit õhku aastas, töötades ööpäev läbi. Tehase selle aasta käive peaks olema miljon latti ehk üle 22,2 miljoni krooni. Kahe ja poole aasta pärast peaks uus tehas suutma töödelda 72,5 miljonit kuupmeetrit. Põhjuseks eelkõige ettevõtte suurkliendi ja aktsionäri, Baltimaade ainsa terasetootja Liepajas Metalurgsi kasvav vajadus, mis on seotud tehnoloogia uuendamise ja võimsuse kasvatamisega.
Tehase ühe omaniku, BLRT gruppi kuuluva Elme Messer Gaasi juhatuse liikme Igor Bermani sõnul kasutavad gaase tegelikult kõik inimesed, olgu selleks hapnik haiglates või lämmastik toidupakendites.
Äri kasvab mühinal. Neljapäeval avab Austria Linde Groupi kuuluv AGA Valmieras õhugaasitehase, mis läks maksma 250 miljonit krooni.
"Nõudlus gaaside järele kasvab kiiresti - meie Balti klientide vajadused on nii suured, et otstarbekam oli investeerida kohapealsesse tehasesse, kui gaase Skandinaaviast või Poolast kohale vedada," põhjendas tehase rajamist Eesti AGA tegevjuht Andrus Laur. "Seni tõime õhugaase enamasti Soomest ja Rootsist - seega ei sõltu me enam meretuultest."
Gaasitehaste asukoha määrab see, et läheduses peab olema suur õhugaasi tarbiv ettevõte: Liepajas terasetootja, Valmieras klaasfiibritehas, mis vajab hapnikku põletusprotsessis.
Tööstusgaase ei kasutata enam pelgalt keevitamiseks, nad on samm-sammult trüginud igapäevaellu. Hapnikku vajavad haiged haiglas ja kalad kalakasvatustes, toiduained säilivad gaasisegudesse pakendatuna kauem värsked, gaasidega jahutatakse ja külmutatakse, argoon suurendab akende soojapidavust. Gaasiturg näitab kasvu suunda: enamasti õhust püütavad "süütud" gaasid on üha enam asendamas kemikaale. Palju on uusi rakendusi ja alasid, kus gaasid tõstavad tunduvalt tootmise efektiivsust.