Klassiekskursioon viis Gruusiasse

Kultuuriministeeriumi kantsleril Siim Suklesel olid Gruusias kohtumised kultuuri-, monumentide kaitse ja spordiministeeriumis.

"Kõige elavamat huvi tekitas seal meie Kultuurkapitali tegevus ja olemus, samuti muinsuskaitsega seotud probleemid ja väljakutsed," lisab ta.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Annika Uudelepp ütleb, et Gruusias kohtuti kõrgete riigiamentikega ja temal oli mitu kohtumist Gruusia keskkonnaministeeriumi juhtidega.

"Arutasime väga üksikasjalikult omavahelist koostööd. Nüüdne visiit Gruusiasse oli keskkonnaministeeriumi jaoks kasulik, et edasise koostöö osas täpsemalt kokku leppida," räägib Uudelepp.

Ta muutub ka konkreetsemaks. "Näiteks soovitakse Gruusias õppida meie kogemustest jäätmekäitluse, looduskaitse korraldamise, metsanduse ja infosüsteemide kasutamise alal," räägib Uudelepp, kelle välislähetused on sel aastal kokku maksma läinud 113 451 krooni.

Kõige kallimaks, üle 27 000 krooni, läks tema lähetamine Keeniasse. Uudelepp oli Keenia pealinnas Nairobis koos ministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna spetsialisti Marina Bantsenkoga 5.-9. veebruarini ÜRO Keskkonnaprogrammi nõukogu 24. istungjärgul ja ülemaailmsel keskkonnaministrite foorumil.

Kuid tagasi kantslerite sügisreisi juurde, 12 Eesti riigi tippametniku sügisreis läks maksumaksjale maksma üle 300 000 krooni.

Lennupiletid Gruusiasse ja tagasi maksid 99 000 krooni. Kantslerid majutati Thbilisis Marriotti luksushotelli, mis läks Eestile maksma ligi 200 000 krooni.

Üks öö Rustaveli avenüül asuvas luksushotellis maksab ligi 300 USA dollarit ehk 3300 krooni. Lisaks maksti kantsleritele päevaraha ligi 42 000 kroonini.

Kantslerid käisid tänavu ka n-ö koolitusturneel: neile korraldatud neljaosaline koolitusreiside sari, mis algas Soomes ja lõppes Islandil, läks kokku maksma 1,2 miljonit krooni.

75% projekti eelarvest tuli Euroopa Liidu maksumaksjalt, ülejäänu võeti Eesti riigieelarvest - riigikantselei kattis tavaliselt majutuskulud ning iga ministeerium maksis kinni oma kantsleri sõidupiletid ja päevaraha.

Kantslerite koolitusreiside populaarsus kasvas

Kui kantslerite esimene koolitusreis Soome polnud väga populaarne, seal osales vaid kuus kantslerit, siis mullu mais Brüsselis ja Haagis ning oktoobris New Yorgis ja Washingtonis aset leidnud koolitusreisid tõid kokku rohkem huvilisi, mõlemal osales kümme kantslerit.

Sel aastal käisid kantslerid 450 000kroonise eelarvega koolitusel "Maailma arengutrendid ja homne Eesti riik, IV moodul" Islandil.

Riigikantselei infonõuniku Sten Hanssoni sõnul kuulasid kantslerid loenguid Islandi ühiskonnast ja riigivalitsemisest, poliitikate koordineerimisest ja strateegilisest juhtimisest ning majanduspoliitikast.

Lisaks tutvusid kantslerid Islandi geeniprojektiga Decode, toimusid kohtumised Islandi riigiametnikega.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Annika Uudelepp ütleb, et osales kahel koolitusel. Tema sõnul on sellised koolitused olulised rahvusvahelise võrgustiku loomiseks ja hoidmiseks.

"Lisaväärtus on ka see, et kohtumised välismaiste kolleegidega aitavad näha laiemat pilti ja olla kursis tänapäeva suundumustega," lisab ta.

Raamatute asemel kohalike oludega suhestumas

Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles peab koolitusi õigustatuks.

"Üks asi on lugeda tarku raamatuid, memosid, surfata internetilehekülgedel, teine on olla kohapeal, suhestuda sealsete oludega ja suhelda otse oma kolleegidega teistest riikidest. Eks probleemid on suurtes piirides ju samad, lihtsalt lahendusteid on erinevaid ja rumal oleks mitte teiste vigadest õppida ja vaid ise ringiratast pusserdada," ütleb ta.

Rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak ei jõudnud Äripäeva küsimustele vastata, sest sõitis visiidile USAsse. Varem on ta Eesti Ekspressile öelnud, et hindas parimaks õpikogemusi Madalmaades. "Koolitus täiesti kümnesse. Teemad ja kohtumised, esinejad olid ülihead," ütles Varrak Ekspressile.

See on igaühe südametunnistuse asi. Riigikantselei ega riigisekretär piletitelt boonuspunkte ei kogu.

President on sel aastal lennanud ainult ametireisidel ega ole teinud ainsatki eralendu.

Lennufirmade pakutavate boonuspunktide kohta riigikogu kantselei arvestust ei pea, sest see on lennufirma ja reisija omavaheline asi.