Toompea tahab nimetuid annetusi

Eelmisel nädalal esitlesid Toompea küünikud publikule oma uut hitti LP-lt "Erakonna rahastamine" - kuni 2500 krooni annetanud inimesed jääksid anonüümseks, kõik kuni selle summa suurused toetused võiks panna ühte patta ja esitada ühe summana iga nelja kuu tagant.

"No nii, nüüd ei pea Rüütlid ja Reiljanid enam isegi kohvritega jahmerdama, et suuremat "rahasaadetist" väiksemate osadena erakonna kontorisse tassida," oli Äripäeva esimene reaktsioon.

1999. aastal viisid rahvaliitlased eesotsas Arnold Rüütliga tuhande krooni kaupa kahe nädala jooksul partei kontorisse kokku 100 000 krooni. Riigikogu põhiseaduskomisjonis valminud eelnõu järgi piisaks, kui erakond nimetaks, et sai nelja kuu jooksul annetusi kokku näiteks 100 000 krooni. Üks asi on hea - ei pea valetama, et 40 erakonna liiget näitasid üles lahkust, kui annetaja oli hoopis mõni tuntud ärimees.

On muidugi kena, et pärast tulist vastuvõttu meedias ja netiportaalides põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Väino Linde koalitsioonikaaslased - Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus ja sotsiaaldemokraatide juht riigikogus Eiki Nestor - tegid avalduse, et kõnealuse klausel kaob eelnõust. See ei hajutanud aga muljet avalikkuse testimisest - visati mõte õhku ja vaadati, milline on reaktsioon. Kui liiga valuline, siis time out ja mõne aja pärast proovitakse taas sama asja uuendatud kujul avalikkusele maha müüa. Kevadel käis riigikogujate hüvitistega pea samasugune trall.

Linde pakkus juba reedel välja uue variandi - üks inimene võiks anonüümselt annetada kuni 2500 krooni kvartalis. See asja ei paranda - ainult rohkem tuleks sahkerdamist ja vajadusel peab "oma" annetust olema valmis kinnitama laiem annetajate ring, nt 2,5 miljoni krooni jaoks tuhatkond liiget. Nii palju lojaalseid parteisõdureid leiab ikka igast erakonnast.

Sel, et kaks valitsusliidu esindajat distantseerusid Linde eelnõu kõnealusest punktist, pole erilist tähtsust. Sest Toompealt tulev sõnum on selge - rahvaasemikud ei üritagi muuta erakondade rahastamist läbipaistvamaks, vaid otsivad aina uusi viise (varasemaist ülevaade tänases Äripäevas), kuidas tagada endale riskivabalt lisarahavood. Anonüümsed annetused võimaldaksid seda - erakondade toetajad eelistaksid rahapakile oma nimesilti mitte külge riputada.

Riigikogujad on justkui teises dimensioonis: punuvad põlveotsas oma intriigikesi, kui lossist eemal otsitakse lahendusi riigile olulistes küsimustes - kuidas toime tulla majanduse kasvutempo aeglustumise, kappavate hindade ja töökäte puuduse tingimustes.

Autor: ÄP