Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimene pääsuke
Nüüd on see käes. Esimene märkimist väärt laenukahju. Nende ridade kirjutamise ajal ma veel ei tea, kes on see Tallinna kesklinna kinnisvaraarendaja, kes Hansapangale pea saja miljoni kroonise kahju tõi. Isegi kui arvata, et summa pole suur, on see märgilise tähendusega. Hansapanga omaniku Swedbanki aktsionäri arvates koguni nii oluline, et aitas kaasa viimase aktsia 3,3protsendilisele kukkumisele.
Paanikaarendajaid, kes projektikesi müüa pakuvad, on turul kuuldavasti kümneid. Peamiselt väiksemate krediidiasutuste finantseeritud. Kuid ma olen kaugel arvamusest, et nn suur nelik puhtalt pääseb. Läksid ju pangad kahel-kolmel aastal selgelt üle piiri. Mammonajahis laenati valimatult igaühele. Ma ei räägi eraisikuist, vaid kinnisvaraarendajaist - juhtuma hakkab just sealt. Paradoksaalne, kuid laenuralli algatajal Nordeal olevat laenuportfell parimas seisus. Ju ei mindud karusellina keerlevate sooduspakkumistega ühel hetkel enam kaasa.
Näis, kas täna avaldatavas SEB kvartaliaruandes Eestist tulnud suurenenud laenukahju kajastub. Võimalik, et Hansa ja SEB suudavad veel mõnda aega paanikasse sattunud arendajate laene ülal hoida.
Iseasi, kas nad suudavad oma omanikud, rahakraanide otsas istujad maha rahustada. Need vaatavad ka makronäitajaid, nt 18. novembril statistikaameti avaldatavat III kvartali kinnisvaratehingute ülevaadet. Selles sisalduv võib jahmatada.