Ettevõtted tõlgendavad sõna koostöö vääralt

Koostööst on räägitud viimasel ajal palju. Parimad näited tõelisest koostööst leiab loodusest.

Kui te olete kunagi vaadanud loomade elu kajastavaid filme, olete ehk näinud esmapilgul üllatavaid pilte väikestest lindudest ninasarvikute peadel. Suahiili keeles on selle linnu nimi ninasarviku valvur.

Lind otsib ninasarvikult puuke, sööb neid, aga hoiatab looma ka kärarikkalt ohu eest - kõrgemalt näeb ümbrust lihtsalt paremini.

Teiselt poolt on koht ninasarviku peal valvurile teiste lindude ees eeliseks, sest kaitseb teda küllalt hästi ükskõik millise lindu ihaldava röövlooma eest.

See on koostöö, millest saavad kasu ja täieliku rahulduse mõlemad pooled, kuigi võiks ju arvata, et vahe suuruses välistab täielikult sellise sobivuse.

Alustasin sellest näitest, sest ma tunnen, et koostöö mõiste, nagu seda kasutatakse kahe äriettevõtte vahel, eriti selliste, mis tunduvalt erinevad oma suuruselt, on saanud internetibuumis mingil määral kannatada, seda on üleekspluateeritud ja väärtarvitatud. Koostöö, selline, kus kasu on kahepoolne, on oma algsest mõttest taganenud.

Põhjus on üldteada: internetibuum lõi suure hulga lendsõnu ning iga enesest lugupidav alustav ettevõte arvas, et ta ei suuda kuidagi nendeta toime tulla. Need sõnad olid nagu visiitkaardid. Üks nendest lendsõnadest oli sõnapaar "strateegilised liidud".

Ühel hetkel tundus, et igal alustaval ettevõttel oli midagi sellist, mida kirjeldatakse strateegilise liiduna, kuigi paljudel juhtudel ei olnud nende poolt astutud sammudes midagi strateegilist. Keskmiselt ametlikke suhteid saab vaevalt pidada tõeliseks liiduks.

Nutikamad küsivad, mille poolest erinevad liidud võrgustikest. Liitu võiks käsitleda kui ametlikku kokkulepet võrgustikku kuuluvate ettevõtete vahel.

Loomariigist toodud näide linnukese ja ninasarviku vahel ilmnevast koostööst on kasulik selleks, et viia meid tagasi heade liitude esimese olulise tunnuse juurde: strateegiline liit on pikaajaline, selgesõnaline koostöölepe kahe poole vahel. See on sõlmitud selleks, et aidata teineteisel äritegevust arendada.

Seega on mõlema poole kasusaamine strateegiliste liitude eelduseks. Strateegilisel eesmärgil on alati selge siht, kusjuures see ei pea olema mõlema koostööpartneri puhul üks ja sama.

Otsest ostja-müüja suhet ei saa mingil juhul pidada strateegiliseks liiduks. Siiski, ostja-müüja suhe, kus ostja aitab müüjal aktiivselt arendada uut toodet või parandada olemasolevate toodete omadusi ning müüja aitab ostjal aktiivselt protsesse täiustada ja neid efektiivsemaks muuta, on aines, millest on tehtud ehtsad strateegilised liidud.

Hea näite võib leida pikalt internetiajastule eelnenud nähtusest - vaheladudeta süsteemi arengust. Üldlevinud on arvamus, et see pärineb Jaapanist, täpsemalt Toyota kompaniist, kuid tegelikult on selle juured 20. sajandi alguse Fordi kompaniis.

Süsteem loodi selleks, et vähendada kaubavarusid tootmisprotsessis, ja sõltub selgelt varustajate võimetest tegutseda ettenägematutel juhtudel kiiremini kui ettenähtud vajadusel.

Vaheladudeta süsteemi juurutamine lõi olukorra, kus tuli aru saada, et tugevad pikaajalised suhted väheste varustajatega olid palju efektiivsemad kui lühiajalised hinnapõhised suhted konkureerivate varustajatega. Tegelikult olid just need viimatimainitud suhted strateegilised liidud.

Küllap mõistab igaüks, et head strateegilised liidud põhinevad usaldusel. Heaks näiteks on sõjalised liidud, neist mõjukam on muidugi NATO.

Internetiajastu on siiski kaasa toonud ka uued, liitude kujunemist kiirendavad trendid. Üks nendest on teenuste või toodete, sealhulgas nende osade, sisseostmine, mis on "loonud uusi ahelaid tarnija ja tellija vahel", kui tsiteerida professor Morten Hanseni hiljutist artiklit ajalehes Financial Times.

Professor Hansen hoiatab samuti ettevaatlikult vea eest, mis võib tekkida koostöö kui asja iseeneses tähelepanu keskpunkti asetamise puhul. Mul-peab-olema-strateegiline-liit-sest-kõigil-uutel-ettevõtetel-on-see-olnud näib olevat levinud hoiak. Küsimus ei ole lendsõnade tarvitamises ja nende põhjal imago loomises, vaid koostöös endas.

Autor: Patrick Turner