Viirushaigusi tasub riskianalüüsis ohuna näha

"Kõigil töötajatel, kelle amet nõuab suhtlemist ja inimestega lävimist, on oht nakatuda ja nad võiksid olla vaktsineeritud," ütles Medicoveri töötervishoiuarst Elsa-Ene Kikerpill.

Just võiks, mitte peaks, sest töötervishoiuarst ei saa teha korraldusi, vaid võib anda ainult soovitusi.

Tallinna Merimetsa polikliiniku patsientide nõustaja Olev Lumiste kinnitas, et tööandjate huvi vaktsineerimise vastu on kasvanud.

"Vaktsineeritakse nii gripi, puukentsefaliidi kui ka B-hepatiidi vastu," sõnas Lumiste.

Lumiste ei pea puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist mitte ainult metsameeste teemaks, sest puuk võib rünnata ka linnapargis.

Hansapank, kes on juba aastaid oma töötajaid vaktsineerinud ja selle pealt riigile erisoodustusmaksu maksnud, on tänavu riskianalüüsi uuendanud ja ohutegurina toonud sisse ka viirused.

"Oleme oma riskianalüüsi tegevate partneritega põhjalikumalt läbi rääkinud töötajaid ohustavad tegurid, mille hulgas on klienditeenindusüksustes ka mitmed viirused," rääkis Hansapanga personalidirektor Tea Trahov.

Sellest lähtuvalt on Hansapanga riskianalüüse täiustatud ja nad saavad mõnes üksuses kasutada maksuvaba vaktsineerimist.

Trahov möönab, et asjaajamine on keeruline, kuna organisatsioon on suur ja riskianalüüsi teevad välispartnereid ning Hansapanga personali- ja raamatupidamisinimesed koos.

"Asutused ütlevad meile, et nad tahavad võimaldada oma töötajatele protseduure," räägib Elsa-Ene Kikerpill. Seda vastupidiselt kartusele, et tööandjad võivad üritada mõjutada arste hoopis ettekirjutustest loobuma. "Ega me ei kuula, kui keegi meile seda ka ütleb," sõnas Kikerpill.

Kui inimene istub kaheksa tundi laua taga, siis on selge, et talle on vaja massaaži ja sporti. "Massaaž on laisa inimese sport," ütles Kikerpill. "Palju parem on käia kaks korda nädalas ujumas või teha sporti."

Tööandjal jääb ka siis, kui arst on töötajale protseduuri määranud, võimalus valida, kas täita arsti soovitust või mitte. Samuti ei pea tööandja arsti soovitusel määratud protseduure täies mahus hüvitama, vaid võib seda teha ka osaliselt.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall on seisukohal, et sportimise toetamist võiks lubada ja soodustada, kuid see on poliitilise otsuse taga. "Kui tööandja tahab tervisesporti raha panna, siis miks mitte," sõnas ta.

Kikerpill arvestab soovituse kirjutamisel patsiendi enda soovidega. Kui inimene tunneb, et vajab massaaži, siis seda talle ka kirjutatakse. "Mulle meeldib, kui patsient teab, mida ta vajab, ja ta selle välja ütleb," märkis Kikerpill.

"Kui töötervishoiuarst ütleb, keda ja mille vastu on vaja vaktsineerida, siis ei ole see erisoodustus," ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.

Kõigi töötajate üleüldine vaktsineerimine ei pruugi olla põhjendatud ja läheb maksu alla. Selles osas ei toonud mingeid muutusi ka maksuameti, tööinspektsiooni ja töötervishoiuarstide kohtumine ülemöödunud nädalal.

Erisoodustustega seoses on põhiline hinnang: kas kulutus on tehtud tööandja või töötaja huvides.

Maksuamet on hinnangute andmisel suhteliselt konservatiivne ja see ongi toonud kaasa olukorra, kus kasulikum on investeerida küprokisse ja asfalti (st kinnisvaraarendusse) kui töötajate tervisesse ja haridusse. Skandinaaviamaades on aga vastupidi: töötajate tervisesport jms on normaalne ettevõtluskulu.

Liiga sageli lähtutakse erisoodustuste osas küsimusest, kas seadus midagi tegema kohustab või mitte. Selline lähenemine on eriti levinud töökeskkonna ja töötervishoiu suhtes.