Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurim kindlustuskahju seni on Pärnu üleujutus

Martin Hanson 01. november 2007, 00:00

Suurim ühekordne väljamakse on Estonian Celli toorainemahuti hävingu korvamiseks kulunud 78 miljonit krooni.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt sõnab, et Salva jaoks tähendas Pärnu torm kokku veidi üle 9,5 miljoni krooni väljamaksmist.

"Samas Pärnu tormi ei saa klassikaliselt üheks kahjujuhtumiks lugeda, kuna see 9,5 miljonit krooni jagunes 144 üksiku juhtumi vahel vastavalt tegelikult tekkinud kahju suurusele," räägib Kivirüüt. "Suurim seni teada olev Salva Kindlustuse kliendi tekitatud liikluskahju välismaal toimus 2002. aastal Itaalias ja selle suurus on veidi üle 12 miljoni krooni, mis on ka hüvitise maksimummäär Itaalias ühe kannatanu kohta."

Ka Ergo Kindlustuse väljamaksete tippviisikus on kaks loodusõnnetuse kahju aastast 2005, esimene 7,9 ja teine 3,7 miljonit krooni.

Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse tegevjuht Andri Püvi sõnab, et Eesti suurimad kindlustuslepingud on summas miljard krooni ja sealt ülespoole ja need on väljaspool Eestit asuvates suurkorporatsioonides edasi kindlustatud. Eestis ei ole lubatud võtta suuremat ühekordset kindlustust, kui on 10 protsenti kindlustusseltsi omakapitalist.

Seesam Kindlustuse suurim väljamakse on olnud 17,4 miljonit krooni tootmishoone põlengu kahjude likvideerimiseks. Umbes poole väiksema summaga ehk 9,4 miljoni krooniga on pääsenud siiani Eesti üks suuremaid varakindlustajaid If Eesti Kindlustus.

"Salva Kindlustuse viimase aja suuremad kahjud on mootorsõidukikahjud ning seda just isikukahjude näol," räägib Salva Kindlustuse müügidirektor Algor Orav.

"Isikukahjude hüvitamise määr on riigiti erinev - Eestis on piir täna 5,5 miljonit krooni, kuid mõnes Euroopa riigis kordi suurem," lisas Orav. "Suuremad kahjud on tulnud Salvale piiri tagant, milles on osalenud Eesti autojuhid."

Inges on samuti maksnud välja piiri taga juhtunud intsidente: 2000. aastal 2,5 miljonit krooni, kui Venemaal jäi kadunuks kemikaalidega veoauto, ning 1996. aastal 2,4 miljonit krooni, kui eestlased Soomes liiklusõnnetusse sattusid.

Üks Eesti suurima ebaõnnega kindlustusjuhtumeid on Tarmeli põleng 2006. aasta jõulukuul, mis võttis hüvitamisena 20 miljonit krooni. Kurioosum on see, et toona suhteliselt uus tegija Eestis Parex Kindlustus oli Tarmeli lepingu vaid paar kuud varem enda portfelli saanud.

Parex Kindlustuse Eesti filiaali juhataja Mart Aare sõnas toona, et see on veidi üle aasta tegutsenud kindlustusfirma jaoks siiani suurim varakahju üldse.

Maailma siiani suurima kindlustuskahju tekitas 2005. aastal Louisianas, Mississippis ja Alabamas möllanud orkaan Katrina, mille üldistatud kahju mõõdetakse summas 345 miljardit krooni.

1991. aasta Oaklandi tulekahju tagajärgede likvideerimiseks pidid kindlustusseltsid oma kukrut kergendama ligi 15 miljardi krooni võrra. Sama suur summa kulus pärast Martin Luther Kingi tapmist 1965. aastal levinud rassirahutuste kahju hüvitamiseks.

1992. aasta Los Angelese mässu ajal põlema süüdatud ja puhtaks varastatud ärid ja hooned läksid kindlustusfirmadele maksma 20 miljardit krooni.

Mõni kuu tagasi pärast aastaid vaidlust ja arutelu lahenes lõplikult New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kindlustuskriis. Seitse hoone kindlustusvõtjat jõudsid kokkuleppele maksta hoone eest 50 miljardit krooni kahjuraha.

Eesti Energia on kindlustatud maailma suurima kindlustusvõtja Marsh Eesti filiaalis, kindlustussumma läheb 15 miljardile kroonile.

Marsh Kindlustusmaaklerite juhi Mart Mere sõnul on nemad orienteeritud suurfirmade kindlustamisele. 2002. aastal oli sama suurele summale kindlustatud Eesti Põlevkivi. Veel üks suur kindlustusleping oli Narva Elektrijaamade renoveerimise kindlustamine 4,68 miljardi krooni peale.

Praegu on Mere sõnul peale Eesti Energia suurim kindlustusvõtja veel Estonian Cell, kelle kindlustatud uuel tootmishoonel on katet 2,65 miljardi krooni ulatuses.

Suurim Marshi väljamakse kuulub samuti Estonian Cellile, kes sai hävinud mahuti eest mullu 78 miljonit krooni. Mere sõnul panid nad kahjusumma 4 kuuga letti. "On ka 50miljonilisi väljamakseid olnud, kuid nendest kahjuks ei ole omanikud meedias tahtnud rääkida," sõnab Mere.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:08
Otsi:

Ava täpsem otsing