Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põlevkivi jääb aastateks Eesti peamiseks energiaallikaks
Maagaas, kütteõli ega kivisüsi ei ole Eestis praeguses olukorras põlevkivile tõsised konkurendid, sest need on kallimad, nende hind tõuseb tulevikus suure tõenäosusega kiiremini kui põlevkivil ja importkütuste varustuskindlus on palju väiksem.
Põlevkivi on ja peab jääma Eesti elektritootmise strateegiliseks kütuseks seni, kuni ilmuvad veelgi odavamad, töökindlamad, ohutumad ja paremini juhitavad elektrijaamad. Teist teed ei ole.
Kuid see ei tähenda ainult põlevkivienergiaplokkide ehitamist. Arendada tuleb ka soojuse ja elektri koostootmist. Koostootmisjaamades võib osutuda otstarbekaks gaasi, õli või biokütuse kasutamine.
Genereeritava võimsuse struktuuri optimaalsemaks muutmiseks tuleks analüüsida gaasiturbiinide ehitamise otstarbekust tippkoormuse katmiseks ja avariireservi hoidmiseks. Gaasiturbiinid võimaldaksid ühe energiaploki Narva elektrijaamades kokku hoida.
Elektrijaamade summaarne võimsus peaks suurenema koos tarbimise kasvuga ja olema pidevalt nii suur, et sellest piisaks Eesti energiasüsteemi varustamiseks elektrienergiaga normaalolukorras ja vajalikeks reservideks.
Samuti tuleks arvestada elektrienergia ja võimsusreservide ekspordi-impordi võimalusi.
Autor: Mati Valdma