Võimsus ja efektiivsus on traktori valikul põhilised väärtused

Teisalt peab ostja teadma, milliste tööde tegemiseks traktorit vajatakse ja seda, et väikese võimsusega, alla 70 hj traktorid Euroopa müügihittide hulka ei pääse. Tänapäeva tootmine eeldab intensiivsele viljelusele kohast tehnoloogiat ja masinajõudu.

Põllumeestelt saadavad hinnangud pole väärtuslikud mitte ainult teistele ostjaile, vaid ka traktoritehastele masinate täiustamiseks.

Kõigi traktorite võimsusnäitajad pärinevad ARKi liiklusregistrist. Traktorituru kataloogis (Traktoren 2007) esitatud mootori nimipöörete võimsused on enamikul markidel väiksemad kui registrisse kantud võimsused. Segadust tekitab ka kahe eri normatiiviga (ECE-R24 ja ISO TR 14 396) antavad võimsused, mis erinevad üksteisest kuni 15%.

Traktori võimsuse esitamine, mõõdetuna jõusiirdevõllil, oleks arusaadavam, sest siis on arvestatud nii mootori kui ka traktori jõuülekande sisemise võimsuskaoga ja traktorist väljuvat võimsust saab kasutada otseselt haakemasinate tööks.

Pöördemoment on mootori sitkuse näitaja. Suur pöördemoment madalate pöörete piirkonnas parandab sõidumugavust. Mida suurem on pöördemoment, seda vähem kaldub mootor välja surema. Suurem pöördemoment võimaldab töötada väiksematel pööretel. Suure võimsusega traktoreil on pöördemoment 700-1200, väiksemail 300-400 Nm.

Pöördemomendivaru (tõus) on mootori elastsuse näitaja. Pöördemomenditõus on mootori nimipöörete pöördemomendi ja maksimaalse pöördemomendi suhe protsentides. Suur pöördemomenditõus näitab mootori elastsust raskel veol või jõusiirdevõlli töödel. Mida suurem on see, seda parem on veovõimsus.

Pöördemomendivaru hinnatakse järgmiselt: kuni 20% - keskmine, 20-30% - hea; üle 30% - väga hea. Sobivate käiguvahedega saab ka pöördemomendivaru parandada. Mootori maksimaalne pöördemoment peaks asuma 60-70% nimipöörete vahemikus, seega 1200-1600 p/min.

Pikem õlivahetusvälp näitab mingil määral mootori kvaliteeti ja vähendab hooldekulusid. Eestis kõige rohkem ostjaid kogunud traktoritel jääb see vahemikku 250-600 tundi. Suurem on see New Hollandi väike- ja keskvõimsusklassi traktoreil.

Transmissioon peab võimaldama iga töö tegemist optimaalsel kiirusel. Täielikult rahuldab seda nõuet astmevaba jõuülekanne. Lisaks suurendab astmevaba jõuülekanne oluliselt sõidumugavust. Tava (käikudega) jõuülekanne, osalise või täiskoormuslülitusega jõuab ikka hüppeliste astmete juurde. Mootori elastsus väheneb. Traktorit ei tee heaks suur käikude arv, vaid sobivad käiguvahed ja käikude loogiline lülitatavus.

Traktorivalmistajad annavad tõsteseadme maksimaalse tõstejõu. Praktikas on aga keskmine tõstejõud kasutatavam. Näiteks 3sahaline ader massiga 800-1200 kg vajab tõstejõudu 1800-2400 daN (kg). Normaalsetes töötingimustes peab tõstejõud olema 40 daN, rasketes oludes 50 daN mootori võimsuse kW kohta.

Moodsate traktorite kabiinis on müratase kuni 75 dB(A) või väiksem. Müra taset hinnatakse järgmiselt: alla 80 dB(A) - hea; 80-85 - keskmine; üle 85 dB(A) - suur.

See on traktori massi ja võimsuse suhe (kg/kW). Massivõimsuse näitaja on tähtis pinnase tallamise ja kütusekulu seisukohalt. Nelikveo traktorite massi jaotuse seisukohalt oleks soodne, kui esisillale langeks 40-45% traktori massist.

Traktori hind sõltub ennekõike komplektsusest. Paremad rehvid, rohkem automaatikat jms tõstab hinda.

Traktori hindade võrdlemisel hinnalehtede järgi pole mõtet, sest valmistajad annavad need suvaliselt. Tegelik ostuhind sõltub varustusest, lisadest ja kokkuleppest.

Hinnasoodustused kõiguvad 16-25%. Hobujõu maksumus firmade keskmisena on 9000-11 000 kr.

Autor: Ilmar Karjane