Karu esimesed triibulised

Kui Olympicu kasiinoketi omanik Armin Karu peaks ise võistlema saates "Mantlipärija", oleks žürii tõenäoliselt ta eelmisel nädalal saatest minema saatnud, kuna Karu ja tema juhitav meeskond tegi olulise juhtimisvea, mis läks ettevõttele kalliks maksma.

Armin Karu suutis taas börsil ajalugu teha. Seekord küll negatiivses võtmes. Mitte ühegi börsifirma aktsia hind pole viimaseil aastail majandustulemuste avaldamise järel nii järsult kukkunud, kui seda tegi reedel Olympicu aktsia. Kolme päevaga on Olympicu väärtus vähenenud 2,7 miljardi krooni võrra. Süüdistada saab Armin Karu ainult iseennast.

Ühe päevaga suutis seni peamiselt positiivset meedia ja investorite tähelepanu nautinud Karu oma mainele ränga hoobi virutada.

Olympicu juhtum on hea näide sellest, et avalikkusega suhtlemine ja positiivse maine loomine on kui kaardimaja ehitamine. Hooletuks muutudes võid sa ühe vale liigutusega kogu senise eduka töö põrmustada.

Olympic oli börsile tulekust alates Tallinna börsi tähtaktsia, mida aktsionärid armastasid. Nad panustasid Olympicusse, sest uskusid ettevõttesse. Nüüd on see usk kõikuma löönud.

Investoritele valmistasid pettumuse kasiinoketi neljapäeval avaldatud kolmanda kvartali tulemused ning teade, et varem püstitatud kasumi- ja käibekasvu eesmärki ei suudeta tänavu täita.

Mulle meenutas Olympi-cu käitumine 1997. aasta börsikrahhi eelset Ain Hanschmidti juhitud Ühispanka. Tollal pumpas Ühispank aktsiahinda üles positiivsete uudistega, mis teavitasid kiirest kasvust tulevikus. Ühel hetkel oli ettevõtte juhtidele selge, et nad ei suuda investoreid ilusate ennustustega enam uinutada.

Seda näidet kasutades teen võib-olla Karule ülekohut. Ja võib öelda, et tegijail ikka juhtub ning mitte ükski prognoos ei täitu kunagi 100 protsenti. Pigem on hea, et Olympic üldse prognoose avaldab. Samuti seda, et kui oleks varem teatatud prognooside luhtumisest, võinuks see tekitada segadust.

Need argumendid ei suuda minu kriitilist hinnangut pehmendada, sest kirjeldatud olukorras saanuks ettevõtte juhid käituda palju paremini. Prognooside ekslikkus oli ettevõtte juhtidele teada juba varem, aga aktsia hinna jaoks halva uudise avaldamisega viivitati viimase võimaluseni. Sisuliselt peteti nii kaasaktsionäre.

Karu ja Olympicu tegevjuhid tegid ka teise olulise vea. Nad avaldasid neljapäeva õhtul tundliku info ning ajakirjanikel polnud võimalik saada sellele kommentaare.

Börsifirma puhul on halb toon avaldada pressiteade õhtul kell viis ehk vahetult enne tööpäeva lõppu. Selline praktika näitab lugupidamatust investorite suhtes. Täiendavate küsimuste tekkides on neile keeruline vastuseid saada ja nii jäävad aktsionärid infoauku, mis omakorda võimendab paanikat ja annab järgmisel päeval hoogu hinnalangusele.

Äriliidrid võiksid endale eeskujuks seada Baltika juhi Meelis Milderi, kelle börsifirmade juhid ise valisid tänavu Eesti mainekaimaks börsifirma juhiks. Ka Baltikale pole lõppev aasta olnud kuigi hea, sest investoreid on tulnud teavitada kasumi vähenemisest ning ettevõtte aktsia hind on teinud läbi korraliku languse.

Milder on aga alati pärast Baltika majandustulemuste avaldamist olnud ajakirjanikele kättesaadav ning värskeid tulemusi kommenteerinud ja soovijaile selgitusi jaganud.

Head mainet on pikaajaliselt sama raske säilitada kui kasiinos võita. Karul olid kõik eeldused tõusta mainekate börsifirma juhtide nimekirja etteotsa. Ta mängis selle võimaluse maha.

Hea uudis kogu selle juhtumi puhul on aga see, et Armin Karul on võimalus tulevikus tehtud vigu vältida. Oluline on investorile näidata, et vigu ollakse valmis tunnistama ning nendest kavatsetakse õppida.