Üks langus lõppeb, teine algab

"Turul käib hetkel tasakaalu otsimine - väikeinvestorid müüvad ning ostuhuvi on nii väike- kui ka suurinvestoritel üsna minimaalne," konstateeris nukrat olukorda Tallinna börsil LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi.

"Karistada saavad eelkõige kasvuaktsiad, mis ei ole suutnud oma tulemustega varem lubatut täita, nagu Olympic EG ja Baltika. Väike käive viitab pigem väikeinvestorite närvilisusele ning suuremad on siiamaani äraootaval positsioonil."

Vallikivi selgitas lähemalt, et kui selle aasta alguses ostsid nii välisfondid (kuuldavasti oli Poola raha Eestisse voolamas) kui ka kohalikud jaeinvestorid aktsiaid ning turg võis mitu päeva järjest kerkida 2-3% päevas, siis kolmveerand aasta jooksul on toimunud nõudluses olulised muutused.

Aktsiate kõrged hinnatasemed ei võimaldanud enam välisfondidel ja institutsionaalsetel investoritel aktsiaid juurde osta ning jaeinvestorid üksi ei suutnud turgu üleval hoida.

Edasised stsenaariumid sõltuvad Vallikivi hinnangul suures osas fondide ja institutsionaalsete investorite meeleolust - kas praegust langust nähakse ajutisena või soovitakse oma positsioonidest iga hinna eest väljuda.

"Krahhist võikski rääkida alles siis, kui väljumishuvi tekib juba ka suurtel tegijatel. Sellisel juhul peaks hinnalangus olema veelgi järsem ning käibed praegusest tunduvalt suuremad," maalis Vallikivi pildi võimalikust stsenaariumist.

Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik kirjeldas praeguse olukorra tausta Tallinna börsil sarnaselt Vallikiviga. Kui aktsiad Tallinna börsil 2002-2006 muudkui uutesse kõrgustesse rühkisid, siis olid ühed olulised osalised tõusu taga välisfondid.

Fondid tegid head tootlust, kuna turg tõusis ilusasti. Selle tõusu peale panid üha uued välismaalased raha nendesse fondidesse ning kuna fondid pidid raha aktsiatesse suunama, kergitas see hindu. Kuna hinnad tõusid, panid üha uued investorid raha sisse.

"Peaaegu nagu perpetuum mobile," tõdes Lepik.

Lepik ütles, et 2007. aastal on hakanud ilmnema mõrad Baltimaade eduloos ja (välis)meedia kajastab seda väga agaralt.

Ka välisinvestorid on Lepiku hinnangul üsna ehmunud ja kaugemalt vaadates on Läti ja Eesti samas potis. See tähendab, et Balti riikidega seotud fondide väärtus langeb koos turuga.

Seetõttu on investorid hakanud fondidest raha välja võtma, nii on fondid omakorda sunnitud oma positsioonid maha müüma. Viimane seik langetab aktsiaid jällegi edasi.

"Seega on see masin nüüd teistpidi tööle pandud ja päris raske öelda, kui kaugele see aktsiail langeda laseb," oli Lepik tulevikku prognoosides ettevaatlik.

Ta möönab, et lühiajalisi kosumisi võib sellisel turul küll näha. Arvestades Baltimaade majanduste jahtumist, ei saa Lepiku arvates sellegipoolest ikkagi ütelda, et aktsiad odavad oleks.

"Ise ma praegu ühtegi Balti aktsiat portfellis ei hoia, kõik positsioonid realiseerisin juba kevadel. Hinnatasemed peaks minu jaoks ostmiseks soodsamad olema. Mul on vaid mõningad müügioptsioonid Baltimaade aktsiatele," tunnistas Lepik.

Hetkel mul ühtegi Eesti aktsiat portfellis pole. Olen eri aegadel olnud Olympicu, Tallinna Vee, Eesti Ehituse, Eesti Telekomi aktsiate omanik. Praeguseks olen realiseerinud ka kõik teiste riikide aktsiad. Vabad varad olen paigutanud kuldmüntidesse. Minu isiklik arvamus on, et maailm liigub kõigi aegade suurima finantskriisi poole. Finantskriisiga kaasneb ka aktsiate suurem ja pikaajaline hinnalangus. Kahjuks ei ole aktsiatesse investeerimine nii lihtne, et iga kord kui aktsiad langevad, siis tuleb suure hooga ostma hakata. Kui siiani on arvatud, et langus piirdub aasta-poolteisega ja küll nad tõusevad jälle, siis praegusel juhul võib langus kesta kauem, kui ette osatakse kujutada. Meenutuseks, et 1929. a kriisist tuli USA välja pärast 1940. a. Jaapani Nikkei indeksi 18 aastat tagasi saa-vutatud kõige kõrgemast, 38 957 punkti tasemest ollakse endiselt 23 000 punkti kaugusel. Ma arvan, et Eesti börsi langus on alles esimeses faasis ja me näeme veel suuri kukkumisi.

Pigem rõõmustan börsi languse üle, kuna aktsiahinnad on piisavalt atraktiivseks muutunud, et neid ostma asuda. Samas pean tunnistama, et kogu vaba raha läheb ettevõttesse ja Eesti börsiettevõtete aktsiate ostuks paraku hetkel võimalust ei näe.

Autor: Virge Lahe