Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ross: Eesti majandus jätab hea šoki seljataha
Ross ütles, et kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga liitus, siis oli Äripäeva esiküljel Vahur Kraft ja lugu sellest, kuidas Eesti majandust tabas ELiga liitumisel šokk.
"Me nägime palju vaeva, et inimestele selgeks teha, et mingit šokki ei ole. Tegelikult oli ikka küll. See suurendas ettevõtete efektiivsust, tööjõuturg muutus mobiilsemaks, pankade usaldusväärsus kasvas. Samas oli ka madalate intresside aeg ja Eesti majanduskasv oli mõnevõrra kiirem, kui ta keskmiselt edaspidi on," selgitas Ross. Tema sõnul on paljud analüütikud alahinnanud Euroopa Liiduga ühinedes Eesti majandust tabanud positiivset šokki.
"Sellised šokid on ühekordsed, kasv kiireneb korraks. Samas ettevõtjad ja investorid soovivad seda kunstlikult pikendada, vaadates, et sel aastal oli kasv 15%, ju siis järgmisel aastal kasvame 20%," rääkis Ross.
Ross ütles, et devalveerimisest rääkimine on majanduse selles tsüklis loomulik jututeema. "Valuutakomitee ei ole tsükliline poliitika ja fikseeritud kurss on meetod, millega on võimalik kõigist majandusolukordadest välja tulla. Me ei teata, et olukord läks raskeks ja et seetõttu devalveerime krooni," kinnitas ta.
Rahandusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul maavaradeta Eesti devalveerimise klassikalist eelist tunda ei saa. "Devalveerimine ei toimi nagu õpikunäide, sest Eesti eksport sõltub impordist. Kui tavaliselt tekib devalveerimise puhul konkurentsieelis teiste riikidega võrreldes, siis meil see puudub, sest meil ei ole maavarasid ning eksporditava kauba tooraine ja pooltooted toome sisse," rääkis Säälik.
Kui Eesti devalveeriks krooni, siis tooraine maksumus Eesti firmale kasvaks, samuti kauba maksumus ning ei tekiks klassikalist devalveerimisest tulevat efekti, kus riigis toodetud kauba hind oleks madalam ja seda saaks edukamalt välisturgudel müüa.
Eesti majandusarengu lähiaja trende kommenteerides ütles Ross, et palgakasvu aeglustudes hakkab ka sisemaine tarbimine vähenema ning inflatsioonisurvete nõrgenemist on oodata juba 2008. aasta jooksul.