Ukrainas võib alustada jalgpallist

Ukraina valimine koos Poolaga 2012. aasta jalgpalli EMi toimumiskohaks oli kohalikele sedavõrd suur sündmus, et kui sellest juttu teha, teenib plusspunkti ka ärisuhete loomisel, andis eile kaubandus-tööstuskoja Ukraina seminaril nõu ehitusmaterjalide müüja ASi Krimelte kommertsdirektor Jaanus Paeväli.

Firma ise on 13 aastaga käibe Ukrainas nullist 40 miljonile kroonile kasvatanud ning kaalub tootmise alustamist.

Kokku tegutseb Ukrainas Eesti Kiievi suursaatkonna hinnangul 400-500 Eesti kapitali osalusega firmat ning investeeritud on vähemalt 1,8-2 miljardit krooni. Osa investeeringuid on tehtud ka teiste riikide kaudu, rääkis saatkonna majandusdiplomaat Margus Solnson.

Eestisse ja Eesti kaupadesse suhtutakse Ukrainas erinevalt Venemaast väga hästi, nii pole päritolumaad vaja varjata. "Eesti brändina täitsa töötab," kinnitas Solnson.

See ei tähenda veel, et äritegemine Ukrainas hõlbus oleks. Keerulised on lood litsentside taotlemise ja firma asutamisega. "Rumalat ajakulu on palju," ütles EASi Ukraina esindaja Barbo Juchnewitsch. "Mis Eestis võtab päeva, võib Ukrainas võtta kuid."

Juchnewitsch hoiatas ka Ukrainas sagenevate firmade pahatahtlike ülevõtmiste eest seaduslike vahenditega. Augud seadustes on loonud olukorra, kus piisab 10%sest osalusest firmas, et koos korruptiivse miilitsa ja ringkonnakohtunikuga ettevõte üle võtta, ütles Juchnewitsch. Või käivitada ülevõtmisprotsess sellest, et firmal on üle kolme kuu üleval nõuded, mis ületavad 132 000 grivnat (279 000 krooni).

"Ukraina seadus on nagu sibul, pealt investorite meelitamiseks kullakarvaline, kuid seest tihti kibe ja mädanenud," ütles Juchnewitsch.

Suurte ärivõimalustega sektor on näiteks teedeehituses, kuhu Ukraina plaanib välismaalt tulevate pangalaenude ja abirahana lähemal viiel aastal investeerida 10-15 miljardit dollarit. "Eesti ettevõtetel on, mille üle mõelda," ütles Juchnewitsch.

Solnsoni sõnul hüüab konkurentsi järele Ukraina teenuste sektor. "Spaad, hotellid, igasugused inimesele suunatud teenused," loetles ta potentsiaalseid ärivõimalusi. Samuti konsultatsiooniteenused Ukrainas tegutsevatele Eesti firmadele.

Ukraina on ka üks riike, keda Eesti toetab arenguabiga, see annab Eesti ettvõtetele võimaluse sealsetes projektides osaleda.

Puudus on kontoripindadest, ehkki kinnisvarasektorit tervikuna hindab EAS Ukrainas üheks kõige kõrgema äririskiga valdkonnaks. Nõudlust oleks ehitushüpermarketitele, sest ehitatakse ja remonditakse palju. Paljulubavad sektorid on turism ja põllumajandus.

Eesti ettevõtted kasutavad Ukrainat ka järjest enam ka allhangete tellimiseks ning avavad esindusi, loobudes Ukraina vahendajatest.