Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome - läbi raskuste maailma esiliigasse

ÄP 06. detsember 2007, 00:00

"Kui teeme tarku otsuseid, on meil kõik eeldused ka edaspidi edukas olla," on Helsingi Ülikooli ajalooprofessor Markku Kuisma veendunud. "Oleme suurtest raskustest hoolimata suutnud üles ehitada heaoluühiskonna, kus rahva haridustase ning ühiskonna infrastruktuur on maailma tipptasemel," ütles Kuisma eile Kauppalehtis avaldatud intervjuus.

"Olen optimistlik nüüdki, kus rahvusvahelistumine on piirid lahti rebinud."

Kuisma meenutab iseseisvuse algusaegu, mil suuresti põllumajandusest sõltuv Soome oli arengumaa tasemel ning seegi vähene tööstus, mis oli, oli põhiliselt suunatud Vene turule. Lisaks sai Soome Venemaalt oma leivavilja. Kui siis idapiir kinni läks, kaotasid ettevõtted oma turu ning riiki tabas näljahäda. Järgnes verine kodusõda…

Ainus suur tööstusharu oli toona metsa- ja paberitööstus, mis nii nagu Soome tööstus hiljemgi suunas oma pilgu välisturule. Just selle tööstusharu käekäigust sõltus pikka aega nii riigi majanduse kui ka valuuta käekäik.

Üheksakümnendate aastateni välja on Soome marka igal kümnendil korra või paar devalveerinud, et sel moel kodumaise tööstuse konkurentsivõimet tõsta. Alles euroga liitumine 1998. aastal lõpetas selle tööriista kasutamise.

Industrialiseerimine algas Soomes hiljem kui teises OECD riikides, kuid kulges kiiremini. Metallitööstuse areng sai hoo sisse viiekümnendatel aastatel sõjakahjude hüvitamisest Venemaale, üheksakümnendatel aastatel sündis Nokia ime.

"Öeldakse, et soomlase iseloom karastub raskustes," ütles Kuisma. "Seda nägime jälle 90ndate aastate kriisi järel, kui majanduses saadi rattad uuesti ringi käima. Lühikese ajaga tekkis Nokia kontserni ümber ammu ihatud kõrgtehnoloogiat edendav tööstus."

Arenenud riigile ebatüüpiliselt toimus Soomes neil aastail uus industrialiseerimine, mujal arenes eelkõige teenuste sektor.

Tänavu hindas Euroopa brändi instituut Nokia Euroopa kõige hinnalisemaks kaubamärgiks väärtusega 32,33 miljardit eurot.

Tänapäeval investeerivad Soome firmad palju välismaale - mõnel firmal on piiri taga juba rohkemgi töölisi kui kodumaal.

See näitab ühelt poolt Soome firmade head kohanemist maailmamajanduse rahvusvahelistumisega, teisalt aga Soome kahanevat atraktiivsust investeeringute sihtriigina.

Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõimelisemate riikide pingereas on Soome tänavugi kõrgel kuuendal kohal. Läinud aasta teiselt kohalt kiskus Soome alla hindamissüsteemi muutmine ning uute valdkondade lisandumine - kõrge maksutase ja maksusüsteemi keerukus ei räägi Soome kasuks. Kehvad on Soomel ka tööturu ja palkade paindlikkuse näitajad. Innovatsiooni ja haridustaseme numbrid on aga kõrged.

Soome jaoks on riskikoht, et riigi peamiste eksportkaupade osas - olgu see metsatööstuse toodang või infotehnoloogia - kasvab pidevalt konkurents odavama tööjõuga riikidest. Samuti on 90aastane Soome täna üks kõige kiiremini vananeva elanikkonnaga riike.

Nii saab Soome majanduse tulevaste aastate üheks tõsisemaks väljakutseks tööjõupuudus. Tööjõudu on aga vaja, et kindlustada heaoluühiskonna püsimine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing