Tallinn ei hooli tuleval aastal enam investeeringutest

Tallinna 2008. aasta eelarve kasvab prognoosi järgi 16 protsenti, kuid investeeringud kasvavad kõigest 2 protsenti. Kui siinkohal arvestada kiirenenud inflatsiooni, võib öelda, et tegelikult investeerimiseks mõeldud rahasumma väheneb.

"Kui kasv on 2 protsenti, siis järelikult investeeringud ei vähene," kommenteeris Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Samas pidas investeeringute kasvu aeglustumist endine linnapea Jüri Mõis loomulikuks. "Mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem jõutakse investeeringuid ära teha ja seda rohkem kulub raha nende korrashoiuks. Ühel aastal ehitame Nõmme ujula valmis ja järgnevatel aastatel hoiame seda korras," ütles Mõis.

Siiski, piiripealse investeeringute kasvu juures kannatab kõige tõsisemalt järgmisel aastal teedeehitus. Investeeringud uutesse teedesse kahanevad 2008. aastal koguni viiendiku võrra. 2007. aastal teedesse investeeritud 650 miljoni krooni asemel pannakse järgmisel aastal teedesse 500 miljonit. Tõsi, vanade teede lappimiseks eraldatakse kommunaalametile tegevuskuludeks 80 miljonit rohkem kui sel aastal. Kuid ka see ei kata puudujääki.

"Mingil määral investeeringud teedesse ja tänavatesse vähenevad, samas kasvavad teede korrashoiu ja puhastusega seotud tegevuskulud," ütles Tallinna linnakantselei finantsplaneerimise osakonna juhataja Marju Sepp.

"Lugege kõik investeeringud kokku. Näiteks kvartalisisestesse teedesse tehtavad investeeringud kasvavad seitse korda. Ma arvan, et Tallinn hoolib küll oma kodanikest," vastas Savisaar küsimusele, kas Tallinn ikka hoolib oma kodanikest, kui teedesse ja tänavatesse investeeritakse järgmisel aastal 140 miljonit krooni vähem kui sel aastal.

"Ma ütlen, et teedeehitus on tsükliline äri ja see langeb kokku valimistega ehk iga kolme-nelja aasta tagant läheb see üles," ütles paar kuud tagasi Merko ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik Äripäeva majanduskonverentsil "Äriplaan 2008". Eile jäi ta täpsustavaks kommentaariks kättesaamatuks.

Tallinna Teede juhatuse esimees Tiit Padar tõdes, et Tallinna linnavalitsuse plaan teedesse vähem investeerida puudutab kõiki ettevõtteid. "See mõjutab teedeturgu laiemalt. Aga eks linnal on oma prioriteedid, aga mina ei saa otsustada, miks seda tehakse ja kas see õige on või mitte," lisas Padar.

Siiski leidub valdkondi, kuhu on kavas hüppeliselt rohkem investeerida. Näiteks elamumajandusamet saab järgmisel aastal investeeringuteks üle kolme korra ja tegevuskuludeks ligi kaks korda rohkem raha. Kokku liigub ametisse 100 miljoni asemel 260 miljonit krooni. Järgmisel aastal täidab Tallinn programmi "5000 eluaset tallinlasele".

Kuigi linnaosad üldiselt saavad märgatavalt vähem kommunaalinvesteeringuid (-16%), on siin oluline erand. Linnaosades investeeritakse järgmisel aastal monumentaalkunstiobjektide rajamisse 15 miljonit krooni, tänavune summa on 2,7 miljonit krooni.

Kui eelarvest auke otsida, on nendeks igasugused kahtlased projektid. Näiteks mingisugused ebaselge sisuga integratsiooni- või kultuuriprojektid. Valimisraha peidetakse tavaliselt kultuuriprojektidesse ning selle vastu on väga raske kätte tõsta. See on sama kui tõsta kätt kultuuri vastu. Teine variant on raha eraldamine mingitele linnaosavalitsuste ebaselge sisuga projektidele, näiteks teede korrashoiuks või kodu hoolduseks.