Puusepa vaim ilmutas end ärimeestele

Hommik algab ürituse Venemaa-poolse peakorraldaja, Venemaa Raudtee ülema Vladimir Jakunini ja Edgar Savisaare salakohtumisega Roosikrantsi tänaval.

Keskpäeval raekojas toimunud linnapea vastuvõtul on end kõrvuti istuma sättinud keskerakondlased Vladimir Velman ja Ain Seppik, nende kõrval Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand. Veel näeb Tiit Vähi, Anatoli Kanajevit, trepist tuleb üles naerunäoga Endel Siff ning surub kätt eelmisel Venemaa suursaadikul Konstantin Provalovil.

Linnapea peab kõne, samuti Jakunin, kelle jutust jääb meelde, et poliitiku ja raudteelase vahe seisneb selles, et kui poliitik keerab kõik sirged teed kõveraks, siis raudteelane teeb kõik kõverad teed sirgeks.

Siff räägib mulle, kuidas legendaarne sõjalendur Endel Puusepp, kelle mälestuse jäädvustamisele üritus on pühendatud, nahkmantel seljas, veel 80ndatel Jawa seljas ringi sõitis, pikk valge habe kahte lehte lehvimas.

Jutud räägitud, suundutakse kõrvalsaalis kaetud rootsi laua äärde. Oliver Kruuda seisab täitsa omaette. Uurin, kas ta tunneb ennast selles seltskonnas võõrana ning miks ta tuli. "Eks mul oleks laupäeval muudki teha, aga linnapea kutsus. Ajasin habeme ära ja tulin." Küsin, kas ta kalmistule ka läheb. "Ei lähe."

Sõjaväekalmistul pronkssõduri juures summutab ülelendava lennuki müra veteranide jutu ning kõigi pilgud pöörduvad üles. "Puusepa vaim," viskavad Vene telekanali mehed kõrval vaikselt nalja. "Vaim" lendab veel mitu korda üle, kuni kõlaritest kõlab: "Palume minna bussidesse. Enne asetada lilled ausambale." Kõlaritest lastakse reibast marssi.

Metsakalmistul seisavad sadakond meetrit enne Puusepa hauda kaks meest ja jagavad punaseid nelke. Kirikukell lööb, kõlaritest kostab leinamuusika. Jälle kõned. "Mälestussambaid võib lõhkuda, mälestust mitte," räägib Jakunin.