Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kes on riigikogu kubjas?
Mandaat riigikogusse ei ole pilet aarete saarele. See teadmine on hakanud - visalt küll, aga siiski - riigikogus lõpuks levima. Korruptsioonikomisjon tegi juhatusele ettepaneku keelata parlamendi liikmetel rentida autot oma sugulastelt. Korteri üürimine oma sugulastelt on juba keelatud. Mis avalikkusele iseenesestmõistetav, selleks vajavad parlamendiliikmed eraldi keelamist. Olgu siis või niipidi, kui teisiti ei saa.
Äripäev toetab ettepanekut - see aitab vähendada korruptsiooni, samuti hajutada kahtlustusi riigikogu liikmete sõltumatuses.
Ots on lahti tehtud, siit saab nüüd ainult edasi minna - kaotada esindustasud, eluasemekompensatsioonid, bensiinirahad.
Riigikogu liikme madalaim kuupalk on 53 000 krooni, komisjoni esimehel on see juba 69 000 krooni. Kui kulude hüvitamine tundus tosina tuhande kroonise kuupalga juures hädavajalik, siis nüüdne sissetulek on piisav, et tagada seisusekohane elu ja töö Eestis.
Meenutame, et Eesti keskmine kuupalk on neli korda väiksem kui vähim riigikogu liikme palk. Riigikogu liikmete palgad võiks praegusele tasemele jääda ning need siduda lahti keskmisest palgast.
Mitte palkades pole asi, vaid maksumaksjate raha ohjeldamatus sihipäratus kasutamises. Sisuliselt otsitakse kulusid, mida veel maksumaksja kaela veeretada.
Keskerakondlane Arvo Sarapuu ütles otse, et temal pole kulusid, mis vajaksid hüvitamist. Kuid loomulikult pole kuluhüvitised mõeldud laste kaudu poliitilise propaganda tegemiseks.
Eilses Postimehes küsis riigikogu liige Ken-Marti Vaher (IRL): "Kes on valitsuse kubjas?" Ja vastas: "Riigikogu riigieelarve kontrollkomisjon, kui see saaks alatiseks komisjoniks."
Teisisõnu tunnistab endine justiitsministergi, et riigikogu vajab ka ise kubjast. Rahanduskomisjon peaks olema piisavalt pädev otsustamaks, kas riigikogu otsustatud rahaeraldised on läinud õige asja ette või mitte. Aga ei ole seda mitte.
Rahanduskomisjoni hammas ei hakka n-ö katuseraha peale. Riigikogu fraktsioonid jagavad väljaspool riigieelarvet oma valijatele, headele lobitegijatele ligi 200 miljonit krooni. Rahaeraldised soositud saajatele käivad küll lõpuks vastava ministeeriumi kaudu läbi eelarve, ent tegemist on maksumaksja raha inetu ümbernurga jagamisega. Ka selle tuleb lõpp teha.
Paradoksaalne ongi kõige selle juures tõik, et riigikogu kubjas saab olla ainult riigikogu ise. Aarete saarel on keeruline selle ametiga hakkama saada. Kahtlane, kas igaks elujuhtumiks komisjoni moodustamisestki abi on, kui tahet pole.
Päris lootusetu asi siiski pole, kui taas korruptsioonikomisjoni ettepanekule mõelda.
Autor: ÄP