Turvatud katusetöid kohtab harva

Siim Sultson 19. detsember 2007, 00:00

"Tegelikult on tänavapildis näha, et turvavarustust eriti ei kasutata. Ehitajad peavad seda ebamugavaks," tõdeb esimese hooga tööinspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialist-analüütik Krista Vaikmets.

Kui isikliku varustuse osas on põhjuseks tööandja valitud ebamugav ja odav lahendus, siis näiteks räästapealsete kaitsepiirete puudumise tingib enamasti lihtsalt laiskus.

Ehitusekspert Eduard Sepp peab katusetöödel möödapääsmatuteks kaitsevahenditeks turvaköisi, kiivreid ja katuseäärseid piirdeid. Räästa-äärsetesse piirkondadesse peaks tema veendumusel lähenema üldse vaid tõstukiga.

Katuseid paigaldava OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla toob olulisema turvavarustusena katusetöödel välja tellingud räästa ääres, piirded fassaadil või räästal. Lisaks turvaköied, mis liiguvad siinidel mööda harja, kinnituvad otsapidi korstna ümber või sarika külge.

Siiski peab ta fassaadipiirdeid ja tellinguid räästapiiretest ohutumateks. Räästa-äärsetel töödel sobivad ka tõstukid.

"Tõstukeid ja tellinguid saab rendifirmadest laenutada, ülejäänud turvavarustus on korralikul katusefirmal ikka olemas," märgib ta.

"Projekteerijad ei viitsi tihti ohutusnõudeid sisse kirjutada. Nõukogude ajal kuulus projekti juurde kaust "Tööde organiseerimise projekt", mis mängis läbi võimalikud õnnetused. Nüüd ei näe neid enam üldse," teatab Sepp.

Aedla kinnitusel peab iga projekti alguses olema ohutusplaan, millega töötajad tutvuvad ja kirjutavad sellele alla.

"Ma ei saa lõpuni vastutada, kui mees ikka turvarihmasid ise ei pane," osutab ta hoolimatute töötajate käitumise paratamatusele.

Teisalt aga tahavad paljud tellijad Aedla kinnitusel ohutusvahendite pealt kokku hoida. Näiteks on OÜ Plekk-katusemeister ohutusvahendeid nõudes paljudest töödest ilma jäänud.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna peaspetsialist Arvo Rääk sõnab, et tööandja peab kujundama ja sisustama töökoha nii, et tööõnnetused ja tervisekahjustused oleksid välditavad. Samuti jääb tööandja vastutusele töötaja töövõime ja heaolu.

"Konkreetse õnnetusjuhtumi korral peab vastutuse selgitama menetlus, mis kohaldab karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid," lisab ta.

Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et katusetööd ei ohustaks töötavaid ega kolmandaid isikuid.

Anatoli Vaino, OÜ Menpluss projektijuht
Nõuame, et meie töötajad kasutaksid köisi. Kiivreid eriti vaja pole - ülevalt ju miskit ei kuku. Vast suurel objektil peaks kandma. Kindaid nõuame. Vaevalt keegi kasutab äärepiirdeid. Isegi suured firmad ei kasuta! Piirded on mõttetud, need muudavad pakkumise kalliks, paigaldamine neelab terve päeva. Kui töötajaga midagi juhtub, vastutab ta ise, sest ohutusnõuetele on ta alla kirjutatud.

Mati Rieberg, katusepaigaldaja, FIE
Turvaköied, kiivrid, ohutusrihmad - kõik need on katusetöödel kohustuslikud. Lamekatuste töödel need vahel lihtsalt segavad, kuid suurtel kalletel on need möödapääsmatud.

Ohutuse osas pole keegi töötajatest siiani vastu ajanud. Üldiselt katusefirmad kasutavad ohutusvahendeid, kuid mõned ei kasuta ka.

Katuseservale võib tööde ajaks panna piirded, kuid mina ei pane.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing