Intelligentsete inimeste spordiala

Katharina Toomemets 11. jaanuar 2008, 00:00

Tantsutrennid on Larsil 6-7 korda nädalas ja minimaalselt kaks tundi korraga. "On juhtunud ka, et trenn venib kuuetunniseks," räägib Lars. Loomlikult kuuluvad päevaplaani ka venitusharjutused, võhmatrenn ja üldfüüsiline treening.

Esimest korda puutus Lars võitlustantsuga kokku kolmandas klassis, kui tema praegused treenerid Eve End ja Aivar Ots tema kooli tantsutunde läksid andma. Lars hakkas tantsimisega tegelema sellepärast, et talle meeldis kohutavalt üks tema klassiõde, kes oli tantsimisest vaimustuses ja kellest sai tema esimene tantsupartner.

"Noh, üks õige mees teeb ikka seda, mida tüdruk tahab. Mõeldud - tehtud! Hakkasingi tantsima," ütleb Lars. Tihti arvatakse, et riietus on selle ala suurim kulutus, tegelikult ei ole see nii. Kõige rohkem maksavad eratrennid, mille hind 45 minuti kohta varieerub 300-500 krooni piires. Lisakulutuseks on loomulikult riietus. Tüdrukute kleidid maksavad tavaliselt väga palju, kuid ega ka poiste riietus odav ei ole. Võistlustantsijatel on kombeks vahetada riietust igal aastal, vahel ka poole aasta tagant.

"Minu treenerid Inglismaalt, Kristi ja Warren Boyce, ütlevad, et Eesti tantsijad on maailma kõige andekamad," tõdeb Lars. Võimalus sellel alal tippu tõusta on igaühel, kes saab aru tõsiasjast, et tants on intelligentsete inimeste spordiala. "Pahatihti näeb tantsupõrandal paare, kes on tõenäoliselt spordialad sassi ajanud ja ei saa aru, et tegemist on siiski tantsu, mitte 100 meetri jooksuga," räägib noormees.

Tulevikus ei välista Lars treeneriameti pidamist või professionaalina tegutsemist.

"Eks seda näitab aeg, kui kaugele ma tegelikult jõuan. Tantsuoskus tuleb kindlasti kasuks nii kümne kui ka neljakümne aasta pärast," ütleb Lars.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:16
Otsi:

Ava täpsem otsing