Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
President hakkas äkitselt makroanalüütikuks
President Toomas Hendrik Ilves otsustas hakata makroanalüütikuks, ennustades, et tõhusa väljaõppeprogrammita toob uus töölepinguseadus kaasa tööinimeste lahkumise välismaale. Muidugi on presidendil täielik õigus makro- ja sotsiaalmajanduslikke ennustusi teha ja ilmselt on tal nende tegemiseks ka pädev nõustajate meeskond. Mulle tundub, et seekordse ennustamisega läks presidendi siiski libedale teele, eriti kui arvestada seda, et tema ennustus oli erakondliku varjundiga.
Ääremärkusena julgen oletada, et need töötajad, kes vajaksid ümberõpet, ei ole konkurentsivõimelised ka välismaal. Need, kes leiavad tööd välismaal, ei vaja aga mingit erilist väljaõpet kodumaal.
Maailma majandus on viimastel aastatel muutunud äärmiselt dünaamiliseks, eriti tööjõu osas. Sellest pole kümme aastatki möödas, kui lääne ettevõtted viisid oma tootmise odava tööjõuga Hiinasse ja Indiasse, aga ka Ida-Euroopa riikidesse. Praegu on paljude jaoks sealne tööjõud juba liiga kallis, ning liigutakse veel odavama tööjõuga riikidesse eesotsas Vietnami ja Indoneesiaga.
Ka Eestis on tööjõuturg lühikese aja jooksul drastiliselt muutunud, mistõttu ennustada, kas pärast seaduse vastuvõtmist, mis toimub ilmselt järgmisel või ülejärgmisel aastal, hakkab tööjõud välja voolama või hoopis vastupidi, on ennatlik. Mulle meenub mõne aasta tagune juhtum, mil esmakordselt hakati rääkima nafta hinna võimalikust kerkimisest 100 dollarile barrel. Ühes televäitluses küsis toona üks sotsiaaldemokraadist opositsioonipoliitik dramaatiliselt valitsusparteide esindajatelt, missugused abinõud võetakse kasutusele, kui nafta hind sellele (toona veel utoopilisena näivale) tasemele jõuab. Praeguseks oleme sellele küsimusele juba vastuse saanud. Täpselt samal ajal, kui naftabarreli hind kerkis sajale dollarile, jõustusid uued kütuste aktsiisimäärad, mis on senikehtivatest 1,12 krooni (koos käibemaksuga 1,32 krooni) liitri kohta kõrgemad. Paradoksaalsel kombel kehtestati uued aktsiisid sotsiaaldemokraadist rahandusministri initsiatiivil.
Vot niimoodi on lood pikaajaliste ennustustega.