Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maret Maripuu: Muhu munukesest minister

Kadri Jakobson 18. jaanuar 2008, 00:00

"Eks mõnikord tuleb ka pisar silmanurgast, mõnikord tunneb, et talle on tehtud ülekohut," ütleb Igor Gräzin, kellel on Maripuuga 6aastane poeg Kaspar.

12 aastat poliitikas olnud Maripuu on teinud lennuka karjääri fraktsiooni konsultandist riigikogu asespiikrini ja nüüd ministrini. On väidetud, et sotsiaalministri tool olnud parteile ustavale Maripuule pea kohustus vastu võtta. Töö valitsuses, kus riigi rahapaja kontrollib sotsiaaldemokraat ja sotsiaalvaldkonda juhib liberaal, pole Maripuule kerge.

Kriis lahvatas sel nädalal, kui tuli ilmsiks uus töölepinguseaduse eelnõu ja Maripuust sai avalik märklaud. On ta oma otsust kahetsenud?

"Ei, kindlasti ei ole ma kurtnud ega kahetsenud," kinnitab ta. "Olen nii oma esimesel kui ka sajandal tööpäeval ministeeriumi töötajatele kinnitanud, et olen selles ministeeriumis omaenese siiral soovil." Ta ütleb, et eelnõu üle käivas diskussioonis on palju müra, valesid ja meelevaldseid tõlgendusi, millega püütakse lihtsalt päevapoliitilist profiiti lõigata.

Mareti klassiõde kunagisest 49. keskkoolist, praegusest Arte Gümnaasiumist, Anne Pikkov meenutab, kuidas nad Maretiga kooliteed - sinine pihikseelik seljas, punane viisnurk rinnas - alustasid ja sinimustvalge lehvides lõpetasid. Olgugi, et ühiskond ja inimesed koos sellega drastilise muutuse läbi tegid, kõndinud Maret täiesti oma teed.

"Täiesti oma kindlat rada ja teda oleks olnud raske sealt kõrvale kallutada. Ajal kui kõik me ülejäänud tegelesime tõmblevate eneseotsingutega. Kust tuleb see kindel nägemus noorel inimesel?" imestab Pikkov.

Maripuu ise peab oma tugevaks küljeks sihi- ja järjekindlust, mitte äkilisi sähvatusi. "Kõige olulisemaks toeks on mulle pere ja lähedased, ka on mul mõned väga head sõbrad, kellele alati loota. Nõu püüan küsida ikka endast targematelt," räägib ta.

Juba kooliajal olnud Maretis suur annus diplomaatiaoskust ja organiseerimisvõimet, talle oli meelt mööda ka ühiskondlik tegevus. "Ta kontrollis oma käitumist ja tegevust, mida tavaliselt selles eas ei osata teha. Oskas alati näiteks õpetajatega asju ajada ja rääkida, mis meile tundus keeruline ja raske," räägib Pikkov. Sestap polnud Pikkovi sõnul sugugi üllatav, kui Maripuu poliitikasse läks.

"Maret on müstiline näide sellest, kui mõistatuslik võib olla naine. Ühelt poolt tugev, kahe jalaga kindlalt maas seisev otsustusvõimeline poliitik, teisalt õrn ja ilus naine ning hea ema," lisab Pikkov.

Aastaid Eesti maskuliinses poliitikas ja mõjukate meeste seltskonnas tiirelnud Maripuud pole jalge alla tallatud. Oma malbe oleku, naiselikkuse, tõsiduse ja kohustundlikkusega on ta teeninud pigem meessoo respekti. "Hindan meeste juures ikka neidsamu omadusi, mida kõigi inimeste puhul - haritust, silmaringi ja terast taipu, ausust ja julgust. Usun, et need omadused aitavad läbi lüüa nii meeste kui ka naiste hulgas ja loodan, et pole ka ise neist päris ilma," ütleb Maripuu.

Kõige olulisemaks peab Maripuu talle antud aega kasutada väärtuslikult: "Osaliselt tingib see kindlasti aktiivse ellusuhtumise ja soovi midagi korda saata. Samas ei tähenda õige ajakasutus minu jaoks ilmtingimata rabelemist - saavutustest enam hindan ma perekonda, usaldust ja lähedust ning inimestevahelisi suhteid. Seda on mulle õpetanud nii mu vanemad, aga ka elu ise oma takistuste ja tagasilöökidega. Oma pojale sooviksin eelkõige oskust leida tasakaal töö ja pere, saavutuste ja suhete vahel ning püüan talle ses osas eeskujuks olla," räägib Maripuu.

Gräzin kohtus Maripuuga esimest korda 1995. aasta kevadel Toompeal, Reformierakonna nõupidamisel.

Maripuule oli teinud ettepaneku Reformierakonda astumiseks Siim Kallas ja ta oli toona fraktsiooni konsultant, Gräzin riigikogu liige.

Hiljem oli Gräzin akadeemias Nord õigusteaduste professor ja Maripuu tudeng. 22aastane vanusevahe polnud takistus, sest Gräzin on öelnud: jututeemat meil jätkus. 2001. aasta mais sünnib Maripuul ja Gräzinil poeg.

Oma last salata pole Gräzinil iial mõttes olnud. "Täpselt nii, nagu ei tekkinud mõtet, et seda last võiks mitte olla. See laps oli oodatud, armastatud ja me oleme kolmekesi väga õnnelikud," ütles Gräzin pärast lapse sündi.

Pidevat depressiooni põdenud ja rohtude najal end elus hoidnud, on ta tagantjärele tunnistanud, et ehkki haigusest ta kunagi lõplikult ei parane, olid Maret ja hiljem ka väike poeg talle toona suureks toeks.

"Selleks et Maretist aru saada, tuleb lugeda Juhan Smuuli," räägib Gräzin. "Maret on Muhu naine. Viha ta ei pea, kuid on kange ja õige asja eest väljas. Kui vaja, ütleb ka. Maret hoiab liiga palju endasse, mul on sellest kahju. Tema ümber on palju lähedasi ja heasoovlikke inimesi. Mul oleks hea meel, kui ta mitte nii palju endasse ei koguks," räägib Gräzin.

Poeg Kasparis on Gräzini sõnul praegu "kahjuks" rohkem isa jooni kui ema Mareti omadusi.

"Kaspar on väga elav ja temperamentne laps. Sageli vahetab ühe tegevuse teise vastu. Maretilt on ta saanud hea kunstitaju, tema ea kohta suure lugemuse ja tohutu fantaasialennu. Mõnikord käib nurgast nurka ja ütleb, et tal on igav. Aga kahe- või kolmekesi koos olles mängime me enamasti tema väljamõeldud mänge. Ja see on kõva sõna," räägib Gräzin.

Lisaks on tema sõnul poisil emalt süstitud teatripisik. "Ma loodan, et mida aeg edasi, seda rohkem ema jooni temas avaldub," ütleb Gräzin.

Maripuu on öelnud, et laps on neile mõlemale väga kallis, kuid valikut - kas pere või töö - tal teha vaja pole olnud. "Parimate lootustega soetatud pere lagunes veel enne, kui pereks kasvada jõudis," on ta öelnud.

"Hindan meeste juures ikka neidsamu omadusi mida kõigi inimeste puhul - haritust, silmaringi ja terast taipu, ausust ja julgust. Usun, et need omadused aitavad läbi lüüa nii meeste kui ka naiste hulgas ja loodan, et pole ka ise neist päris ilma," lisab ta.

Kui koolis oli vaja midagi korraldada või organiseerida, ei küsinud õpetajad, et kes sooviks teha. Kindlam oli alati Mareti poole pöörduda ja asi sai tehtud. Selles mõttes ei tekkinud meil, klassikaaslastel, suurt üllatust, kui nägime Maretit poliitikas.

Kõige mahlasemad muljed on meelde jäänud suvistest kunstilaagritest. Seesama stoiliselt rahulik neiu tegi seal meile kõigile ära! Nii karnevalikostüümidega kui ka jonnaka katsetajana maalimises. Muidugi on ta läbi ja lõhki loominguline inimene! Ta võib olla poliitik, aga loomingulisust ei saa peita ja see väljendub täna tema loovates tegemistes ja otsustes. Aga ma tõesti usun, et Maret leiab kunagi aja tulla kunsti juurde tagasi. Kas või selleks, et oma "patareisid" laadida.

Maret on sarmikas ja stiilne naine. Niivõrd stiilipuhast ja laitmatu stiilitundega inimesi on väga vähe. Ta on ühelt poolt naiselik, malbe, tagasihoidlik.

Teine pool, mis avalikkusele välja ei paista, on jonnakus, järjekindlus, kohutavalt vastutustundlik ja töökas. Ta on kõik eluvaldkonnad, kus ta on pidanud töötama, näiteks kas või riigikogu riigikaitsekomisjonis, endale selgeks teinud. Teadmiste poolest olen talle sageli alla jäänud. Kui mul on mingi vastutusrikkam esinemine, olen tema peal alati fakte kontrollinud. Sotsiaalministri koht on kõige hullemaid ministritoole üldse, kuid Maret saab sellega tublisti hakkama. Tal on sotsiaalselt närvi.

Tal on keeruline seda tööd teha, kuna puudus töökogemus sotsiaalvallas. Ma arvan, et see amet ei kuulu tema eelistuste hulka ning on talle partei poolt pealesurutud koht. See, mis ta praegu teeb - pole tema südamesoov.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing