Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parts pakub pensionilisa kinnisvara tagatisel

Kadri Bank 29. jaanuar 2008, 00:00

Idee järgi pandib kinnisvara omav pensionär oma vara kas KredExile või pangale, mis hakkab talle hüpoteegi alusel iga kuu väljamakseid tegema.

Pärast vanuri elupäevade lõppu tuleb pärijal hakata raha tagasi maksma või vara läheb müüki. Kas varaga, millest pärija on loobunud, hakkab tegelema Riigi Kinnisvara AS või keegi teine, pole veel otsustatud.

Partsi sõnul parandaks nn tagatisrent vanurite elujärge. "See idee on väga levinud Skandinaavias, Ameerikas ja Kanadas, kus eakas põlvkond ei soovi vahetada oma korterit vähem kuluka vastu, aga neil ei ole raha oma elukvaliteedi samal tasemel hoidmiseks," rääkis Parts.

Samuti saaks teenusest abi ootamatute lisakulutuste puhul. "Me tahame, et korterelamuid muudetaks energiasäästlikumaks. Aga kui korteriühistus on juba mõni leibkond, kes maksta ei suuda, siis projekt ei liigu. Siit tuleks pensionäride võimalus," uskus Parts.

Ta ei välistanud võimalust, et mõni pärija hakkaks ise hoolsamini pensionäri kulutusi kandma, et tulevikus mitte varast ilma jääda.

Idee väljatöötamise juures olnud KredExi juhataja Andrus Treier ütles, et varale seataks hüpoteek 50-60 protsendi ulatuses vastavalt selle hetkeväärtusele. Igakuise makse arvutamise aluseks oleks pantija eeldatav eluiga. Risk, et eakas sellest kauem elab, jääks tema sõnul teenusepakkuja kanda. "Siin oleks ilmselt võimalus kasutada mõnd elukindlustust," ütles Treier ja lisas, et tegu on väga pikaajalise tasuvusperioodiga teenusega, kus riskid on raskelt hinnatavad. "Esimese pika perioodi jooksul ei saa teenuse pakkuja mingit tulu. Seepärast ei julge erasektor ilmselt seda asja ette võtta. Meie mõte oli, et kui keegi selle riigi poolt käima lükkaks, siis võib-olla tekib ka erasektoril huvi, aga võib-olla ka mitte," arvas Treier.

Partsi arvates oleks ideaalne, kui sellist teenust hakkaksid pakkuma pangad.

Reformierakondlasest riigikogu liikme Jürgen Ligi sõnul oleks sellise toote loomine hea tahte märk, kuid sellega peaks tegelema erasektor.

"See on majandusloogika suhtes tagasiminek aega, kus eluasemeid omas riik. Ma kardan, et me võtame liiga suured riskid ja ei oska nende mastaapi hinnata," osutas Ligi ja küsis: "Mida teeks riik pärast kogu selle varaga?"

Sotsiaaldemokraat Jüri Tamme arvates oleks aga just riik pensionärile usaldusväärsem partner kui eraettevõte.

"Sellega annaks riik ka sõnumi, et juba varajases vanaduses, kui mõistus veel selge, saab teadlikult kindlustada oma turvalist pensionipõlve."

Teenuselt saadud tulu võiks Tamme sõnul panna fondi, mis tasakaalustaks riske.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütles, et mujal maailmas on sarnasel tootel riigi garantii, kuid riik seda ei finantseeri.

Toote miinustena nimetas Makk Eesti väikest turgu ja asjaolu, et tegemist on nn pika vinnaga tootega.

"See on puhas tulevikuturg nii meil kui ka mujal. Praegu on Swedbanki toodete valikus selline võimalus olemas, kuigi klientide huvi on olnud üliväike. Näiteks USAs ja Inglismaal moodustab see 1-2 protsenti kogu turu laenuportfellist," teadis Makk teiste riikide kogemusest rääkida.

Nõmme vanurite päevakeskuse liikmed arvasid, et selline lisaraha saamine oleks hea võimalus neile, kellel näiteks otseseid pärijaid ei ole.

"Kui inimene on üksik, invaliid või oma lastega tülli läinud, siis miks mitte oma korter n-ö ära süüa," arvas Nõmmel elav Elve Mäe.

Pensionärid ise oma kinnisvara aga tagatiseks anda ei tahaks. "Tavaliselt öeldakse, et oma eluajal ei tasu maja kellelegi kinkida," ütles Malle-Reet Saar.

Vastumeelsus laenu suhtes on eakate arvates eestlasel veres ning pika aja jooksul vaevaga valminud koduga ei taheta riskida.

Ka ei uskunud nad, et oht päritavast varast ilma jääda paneks pärija eaka eest suuremat hoolt kandma. "Me eelistaksime pigem pensione ja sotsiaaltoetusi, mis võimaldaks rahuldavalt ära elada," lisas Mäe.

Valdek Mikkal, Eesti Pensionäride Ühenduse esimees
Selline võimalus võiks olla küll. Välismaal on selline asi päris levinud. Ilmselt meil ei ole neid palju, kes pakkumise vastu võtavad. Võib-olla 4-5 protsenti pensionäridest, näiteks üksikud inimesed.

Triin Messimas, SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuht
Arenenud maades on selline toode pankadel olemas. Mõeldud on see eelkõige üksikutele vanainimestele, kes vajavad lisaraha, kuid kes ei soovi eluaset müüa. Tavaliselt on tegu inimestega, kellel pärijaid pole või keda lapsed ja sugulased ei aita. Sellise laenu riski suurendab oluliselt see, et tegemist on sajaprotsendilise laenamisega kinnisvara (tuleviku)väärtuse vastu, st tagasimakseid, sh intressimakseid, ei toimu paljude aastate vältel ja oluline on kinnisvara väärtuse püsimine kogu laenu kehtivuse ajal. Praegune olukord Eesti kinnisvaraturul ei soosi niisuguse laenu pakkumise alustamist ja seetõttu oleme äraootaval seisukohal.

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara ASi juhatuse liige
Mõte on ju üllas, aga on arusaamatu, miks ärgitatakse laenama inimesi, kel puudub tagasimaksevõime. Samal ajal on see paljudele pensionäridele ainus võimalus oma sissetulekut suurendada, sest paljud lapsed ei toeta oma vanemaid. See teenus turgu ei tohiks mõjutada, sest miks peaks pärija oma varast loobuma. Kindlasti on tagatise määramisel arvestatud, et laenusumma ei ületaks vara turuväärtust. Ma arvan, et minu emal on piisavalt head pojad, et ta ei peaks igapäevaste kulutuste katteks oma vara pantima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing