Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eluasemeturul suhteline vaikus
Tallinna ja Harjumaa eluasemeturul on hinnad alates 2007. aasta algusest, olenevalt kinnisvara asukohast ja mitmesugustest muudest näitajatest, langenud kuni 30%.
Võib väita, et suurem hinnakorrektsioon on siiski toimunud ning 2008. aasta esimesel poolel võiks hindade alanemist oodata pigem selgelt ülehinnatud projektide ja üksikobjektide puhul.
Kindlasti ei ole oma põhja saavutanud halva ehituskvaliteedi, olematu infrastruktuuri ja poolikute kommunikatsioonidega põllupealsed arendused.
Kui viimastel aastatel tähendasid kommunikatsioonid nii arendajatele kui ka paljudele ostjatele vaid vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldust, siis järjest enam hakkavad kliendid tähelepanu pöörama ning väärtustama asfaltkattega teede, välisvalgustuse ja drenaaži olemasolu.
Uute eramute, paarismajade ja ridaelamubokside pakkumiste hulk oluliselt ei suurene, kuna massiline müügimajade ehitus on praeguseks lõppenud.
Selgelt on tuntav viimase aasta jooksul tekkinud nõudlus, kuid kinnisvarasektori ja majanduse kajastamine ajakirjanduses kohati põhjendamatult mustades toonides, on jätnud oma jälje ning paljud ostuotsused on sellest johtuvalt ka edasi lükatud.
Osta ei julgeta, kuna kardetakse hindade edasist langust. Aasta esimene pool saab olema vaheetapp, näitamaks, et hinnad on stabiliseerunud, suuremad muutused toimunud ning teatud hinna juures ostuotsus igati mõistlik ja põhjendatud.
Elamute puhul jäävad endiselt nõutuimaks Viimsi ja Tabasalu suunale jäävad mereäärsed elamurajoonid. Hinnatud on Harjumaa valdade keskustes, väiksemates asulates või nende lähiümbrustes paiknevad elamurajoonid.
Samuti mitmed suvilate piirkonnad, kus suvilaid ehitatakse ümber aastaringseks kasutamiseks. Siin tuleb aga arvestada eespool mainitud infrastruktuuri (kool, lasteaed, kauplus, arstipunkt, spordirajatised) ja lõpuni välja arendatud elukeskkonna olemasoluga.
Mõningast hindade alandamist on oodata ka põllupealsetele arendustele müüdavate kruntide osas. Eelnevatel aastatel sarnaste projektide vastu väga suurt huvi üles näidanud väikearendajad on turult kadunud ning praeguse hinnataseme juures on ka endale maja ehitava kliendi huvi peaaegu olematu.
Uute arendusprojektide algatamine on peaaegu et peatunud.
Kokkuvõtvalt saab väita, et müügiperioodide märgatavat pikenemist oodata ei ole, kuna need on johtuvalt viimasel aastal kinnisvarasektoris toimunud sündmustele seda juba piisavalt teinud.
Autor: Ville Värk