Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas rehepapp Euroopat tüssab

ÄP 12. veebruar 2008, 00:00

Tulevast aastast peavad dividendimaksmist harrastavad ettevõtted tasuma oma maksud kolmeks aastaks ette. Miks? Brüsseli Pissiva Poisikese meeleheaks. Sest just sellise kuju on võtnud Eesti andam Euroopa Liidule.

Euroopa Liiduga liitudes võttis Eesti endale kohustuse muuta 2009. aastaks ära senine tulumaksuseadus, mis vabastas investeeringud tulumaksust. Nüüd koostaski valitsus eelnõu, mis peaks olema selline, et meie ettevõtete maksustamine sisuliselt ei muutu, aga lõpptulemus võiks olla Euroopale vastuvõetav.

Esmapilgul näis maksukava ka Äripäeva toimetusele imelik. Kaaluti miinuseid ja plusse ning ei osatud seisukohta võtta: on see hea? On see halb? Äkki ei muutugi midagi? Ja Äripäev polnud sugugi ainsana segaduses.

Tänases lehes kommenteerivad eelnõu näiteks kaks lugupeetud parlamendisaadikut, armastatud laulik Aivar Riisalu ja bussifirma ATKO omanik Arvo Sarapuu. Riisalu arvates makstakse dividende suhteliselt vähestes firmades. Ka rahandusminister Ivari Padari hinnangul puudutab muudatus vaid suurfirmasid, kuna alla 30 000 krooniseid dividende maksustatakse vanal moel. Ehk on kogu eelnõu lihtsalt tähtsusetu?

Samas ei ela me enam 1992. aasta Eestis, kus sõna "dividend" jäi enamikule ettevõtjaistki arusaamatuks ja kõik olid harjunud, et korraliku inimese kindel sissetulek on ikka palk. Vähemalt viimasel paaril aastal on ka väiksemates firmades mehiselt dividende võetud. Senine odav alternatiiv enesele palga maksmisele kaob nüüd ära. Või ootab Padar majandusele nii kehvi aegu, et pole niikuinii mingit kasumit, mida jaotada?

Sarapuu rõhutab aga ohtu, et ehkki seadus on ette nähtud erandid, võib maksuamet menetleda ettevõtjate taotlusi kuni viimsepäevani - piiranguid ju ei ole. Tõsi, seaduse pealt ei saa ennustada, kas praktikas jääb peale fraas "ettevõtjal on õigus taotleda vabastust" või "maksuamet võib teha erandeid".

Ent bürokraatiat seadusega ei keela.

Et 2009. aasta riigieelarvesse jääb 2,7 miljardi kroonine auk, tõotab vähemasti head: see summa jääb esialgu ettevõtjatele kätte. Ehk pole ka seaduse teised mõjud nii kurjad, kui arvata võiks.

Kui jutt jääb segaseks, tuleb prillid otsida ja see hoolikalt üle lugeda. Äripäev kutsubki ettevõtjaid üles eelnõu lugema, sest varsti on see riigikogus teisel ringil. Kaubanduskoda ning tööandjad on küll oma õnnistuse andnud, kuid laiemat diskussiooni pole seni toimunud.

Üks huvitav küsimus siiski jääb. Eestlased vorbivad pidevalt seadusi, mis peaks meil kõik samaks jätma ning Euroopat alt tõmbama. Miks me nii kindlad oleme, et Euroopa sellest aru ei saa?

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing