Kaia Urb 'Vocalissimo' sarjas

Kersti Inno 15. veebruar 2008, 00:00

Kaia Urb on tuntud ka särava kammerlauljana ning "Vocalissimo" sarjas toimuval kontserdil esitleb ta oma üht tugevamat külge - kammerlaulu barokkstiilis.

Kavas on hilisbaroki ühe tähtsaima esindaja Georg Friedrich Händeli looming. Vanaaegset tsunftikunstniku vaimu esindanud Bachi kõrval oli Händel järgnevaile põlvkondadele otsekui uusaegse karjäärikunstniku mudel - ta on muusikaloos esimene vabakunstnikuna tegutsenud helilooja ning kogenud selle staatuse nii häid kui halbu külgi.

Ettekandele tulev "Üheksa saksa aariat" on Händeli loomingus erandlik teos. See on loodud arvatavasti 1720. aastate teisel poolel, mil Händel tegutses Londonis ooperiteatri muusikalise juhina, kus ta tõi igal aastal lavale ka oma uusi oopereid. "Üheksa saksa aariat" on mõeldud soolohäälele, meloodiainstrumendile ja basso continuo'le. Laulude tekstid valis helilooja Barthold Heinrich Brockesi (1680-1747) luulekogumikust Irdisches Vergnügen in Gott.

Koos Kaia Urbiga musitseerivad Harry Traksmann viiulil ja Imbi Tarum klavessiinil. Nende esituses saab kontserdil kuulata ka mõnda instrumentaalpala.

Kontsert toimub meie publikule sel hooajal avastamisrõõmu pakkuvas Mederi saalis, mis asub Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

Saal sai nime 1680. aastal gümnaasiumi võlvide all toimunud suursündmuse, esimese eesti ooperi esiettekande tähistamiseks, mille heliloojaks oli Gustav Adolfi gümnaasiumi kantor Johann Valentin Meder. Tema viievaatuseline ooper "Die beständige Argenia" ehk maakeeli "Kindlameelne Argenia" oli loodud kooliooperina ning esitati ilmselt peamiselt gümnaasiumi tudengitega. Samas oli see üks esimesi saksakeelseid oopereid üldse.

Mederi saal ehk Gustav Adolfi Gümnaasiumi aula oli algselt tsistertslaste 1249. aastal asutatud Püha Miikaeli nunnakloostri refektoorium ehk söögisaal, kus peeti 1631. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi avakõned ning toimus esimeste professorite ametisseseadmise tseremoonia. 1823. aasta ümberehituste käigus eemaldati aulast kloostriaegsed iidsed võlvid ning asendati uutega. Praegune saalikujundus on pärit suures osas 1841-1843 toimunud ümberehituste päevilt. Tasub minna ja kohapeal veenduda, kuidas sobib saali akustika hõrgu kammermuusika esitamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:52
Otsi:

Ava täpsem otsing