Tootjad panustavad ka tänavu hoogsalt arengusse

Ain Alvela 18. veebruar 2008, 00:00

Kui suurte väliskontsernide Eesti tütarettevõtted paigutavad tehnoloogia uuendamisse miljoneid eurosid, siis väiksemad kodumaisele kapitalile tuginevate firmade investeeringud jäävad küll suurusjärgu võrra väiksemaks, ent on ettevõtete käibeid arvestades siiski märkimisväärsed.

Agarate investeerijatena paistavad silma ehitusmaterjalitootjad ning metalliettevõtted. Põhiliselt rahastatakse uute tootmisseadmete soetamist, mis võimaldab paindlikumat ning keskkonnasäästlikumat tootmist ning hoiab kokku tööjõukulu.

Oluline osa on eelarve kuludereal ka vastsete tootmishoonete ehitamisel või vanade rekonstrueerimisel.

Nii moodustab lõviosa ASi Ilmarine tänavustest investeeringutest uue tootmiskeskuse ehitamine Vana-Narva maantee naabrusse ja selle aluse maa väljaostmine. Kokku kulub ettevõttel selleks 48 miljonit krooni.

"Oluline investeering on ka uue tootmis- ja projektijuhtimistarkvara juurutamine. Säärane tarkvara tagab ettevõtte efektiivse toimimise, muudab meie töö jooksvalt kontrollitavaks ja analüüsitavaks," selgitas Karel Saar. "Tarkvara on programmeeritud spetsiaalselt Ilmarise tellimusel ja võimaldab toota senisest rohkem väiksemate kuludega."

Mullu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 145 miljoni kroonini küündinud investeeringute eest aasta välisinvestori auhinna pälvinud AS ABB on oma 15 tegevusaasta jooksul investeerinud Eestisse 500 miljonit krooni, 2008. aastaks on planeeritud siinse tuulegeneraatorite tehase arendamiseks veel ligi 300 miljonit.

"Alates 2003. aastast on ABB toonud Eestisse olulises mahus tootmist ja rajanud siia kolm tehast: elektrimasinate ja sagedusmuundurite tehased Jürisse ning komplektalajaamade tehase Maardusse," selgitas ASi ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer. "Oluliselt on kasvanud ka globaalne nõudlus ABB toodangu järele ja see on tinginud vajaduse mõlemas Jüri tehases tootmist laiendada."

Eesti kapitalil põhinev BLRT Grupp püüab kopsakate, 53 miljonit krooni ületavate rahasüstidega muuta firmat senisest konkurentsivõimelisemaks. Selleks rekonstrueeritakse suurte pinkide osakonna töö kaasaja nõuetele vastavaks ja soetatakse uut tehnikat valukotta ning metallitöötlemiskeskustesse.

Hoogsalt on uute tootmisüksuste loomisse panustanud ehitusplokkide tootja Silbet. Ettevõtte juhatuse esimehe Vjatšeslav Šlõki sõnul kulub tänavu veel 92 miljonit krooni, et juunis käiku anda uus poorbetoonist ehitusplokkide tehas.

"Uues tehases võtame põlevkivituhast plokkide valmistamisel kasutusele lööktehnoloogia, mis aitab säästa vett ja elektrienergiat," selgitas Šlõk. "Uus tehnoloogia kiirendab poorbetooni valmimist lühendades tootmisprotsessi kuni kolme tunni võrra."

Toiduainetetööstus keskendub uutele toodetele. ASi Valio Baltic turundusdirektor Kari Finska märkis, et tänavu Baltimaadesse suunatava rahapaigutuse maht jääb 135 miljoni krooni piiresse, ainuüksi Võru Juustu tootmise arendamiseks kulub sellest 75 miljonit. Kari Finska lubas, et selle eest juurutatakse tootmisse ka uusi piimatooteid.

Vaid metallkonstruktsioone valmistava Bermeti nõukogu esimees Ergo Metsla tõdes, et olulisemad investeeringud jäid eelmisse ja üle-eelmisse aastasse, mistõttu tänavu uut tehnikat soetada pole tarvis.

Argo Aavik, OÜ Galvex Estonia tehase juht
Suuremad investeeringud 2007. aastal olid täisautomaatse valmistoodangu pakkimisliini esimese osa käivitamine ja uue passiveerimisseadme installeerimine. Sellised investeeringud annavad tööjõu kokkuhoiu ja kvaliteetsema toodangu. Hinnanguline investeeringute maht 2008. aastal on kuni 1,5 miljonit eurot.

Alar Salum, OÜ Krimelte tegevdirektor
Krimelte investeerib ainuüksi käesoleva aasta suvel valmivasse tootmis- ja laokompleksi laiendusse umbes 100 miljonit krooni. Lisaks on meil plaanis automatiseerida vahutootmist, selleks oleme arvestanud umbes 10 miljonit krooni. Koondamisi plaanis pole, küll ei prognoosi praegu ka töötajate juurdepalkamist.

Jüri Truus, ASi Ikodor juhataja
Plaanime tänavu investeerida 22 miljonit krooni. Hangime täisautomaatse kahe masinaga segusõlme, mis lubaks kasutada tootmisliinide potentsiaali senisest täielikumalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:21
Otsi:

Ava täpsem otsing