Eesti ehitaja otsib võõrsilt kindlustunnet

Raske öelda, kas ta on raugema hakanud. Laevadel on küll näha, et Eesti tööjõudu liigub laupäeviti-pühapäeviti ikka päris palju Soome poole. Samuti on palju lätlasi ja leedukaid. Pole märganud, et nende arv oleks vähemaks jäämas, pigem vastupidi.

Põhiliselt kasutavad töölesoovijad kahte võimalust. Esimene variant on minna renditööjõuks asukohamaa firmasse. Sellisel puhul tagab tööandja töötajale aastase töö- ja elamisloa ning maksude maksmise asukohariiki. Teine variant on see, kui Eesti vahendusfirma rendib tööjõudu ja läkitab töölesoovijad välismaale tööle. Selle variandi puuduseks on see, et töövõtja peab asukohamaal ise hakkama tulumaksu maksma. Muidugi loevad tutvused ka.

Esimese töökoha saingi tänu tuttavale, kes mulle pakkumise tegi. Teiste töökohtade kohta hankisin teavet juba internetist.

Olen kolme-nelja aasta jooksul kokku puuutnud paljude ehitustöölistega, kellel vastav kvalifikatsioon puudub. Praegu töötan betoonitehases, eestlaste brigaadi kuuluvatest meestest pole kellelgi ehitusalast haridust. Muidugi on kõik vähemal või rohkemal määral saanud mingitki eelkoolitust, kas siin Eestis või seal kohapeal. Üldine ettevalmistus on kõigil olemas, ilma eelneva koolituseta ei hakkaks ju tavainimene palkmaju kokku panema.

Pigem on tööandjale tähtis, et objektid õigel ajal valmis saaksid. Ehituskvaliteedile ehk nii palju rõhku ei pandagi.

Tundub võib-olla üllatav, aga isiklike kogemuste põhjal võin väita, et Norras on ehituskvaliteeti hakatud tohutult alla laskma. Ehitatakse põhimõttel "peaasi, et silma ei riiva". Norras palkmaju kokku pannes kogesin, et tihti ei kasutata loodlaudagi. Selline ülejala ehitamine on seal pigem reegel kui erand.

Tööd ja objektid võetakse vastu, mingit näpuga projektis järjeajamist ei ole. See oleks liigne ajaraiskamine. Vanasõna "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika" seal maal paika ei pea. See oli küll minu jaoks täielik üllatus. Kui püüadki teha nii, nagu sina õigeks pead, viidad sellega rohkem aega ja see omakorda ei meeldi tööandjale. Õnneks pole Eestis taoline stiil juurdunud.

Raha on kindlasti üks teguritest, ega enda lõbuks käi välismaal tööl keegi. Teine asi on stabiilne sissetulek, sest üldjuhul sõlmitakse ehitajatega aastane leping, mis garanteerib pideva sissetuleku. Kui lepingu ajal oled end tööandja silmis piisavalt tõestatud, on iseenesestmõistetav, et sinuga soovitakse koostööd jätkata ja sõlmitakse uus leping.

Mingi ülevaate sain asjaolude muutumisest suvel, kui olin Eestis tööl. Tõsi küll, palganumbrid hakkavad jõudma samale tasemele, ent siin ei ole olukord piisavalt stabiilne. Siinsed ehitusettevõtted ei võta lepingulisele tööle ning seetõttu pole tööandjal kohustust sulle igaks päevaks tööd jagada ja palka maksta. Sissetulek sõltub sellest, kui palju ühel või teisel objektil tööd jagub.

Mina teenin praegu 1200-1600 eurot kuus. Keegi võib nüüd vastu vaielda ja öelda, et Eestis on mõnes ehitussektoris võimalik rohkem teenida. Samas on tõenäosus, et Eestis suuri summasid aasta ringi teenitakse, väike. Seetõttu olen võtnud eesmärgiks veel aasta jagu Soomes tööl käia. Ma ei arva, et Eesti ehitusfirmasid ootab ees tume tulevik, kuigi kinnisvarahinnad on hakanud langema. Samas, palkasid ei tõsteta ja majandus jahtub maha. Ehitussektoris jätkub tööd igal ajal ja üldiselt on see ka kõige paremini rahastatud valdkond.

Autor: Merit Männi