Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kasutusloa peab taotlema ehitise omanik

Kristina Uuetoa-Tepper 20. veebruar 2008, 00:00

Ehitamise lõpetamisel hoonele kasutusloa taotlemine on hoone omaniku kohustus.

Tihti arvatakse, et kui majale ei ole müügilepingu sõlmimise ajaks veel kasutusluba väljastatud, jääb vastav kohustus hoone müünud arendaja kanda. Tegelikkuses see nii ei ole. Kui kasutusluba ei olnud veel väljastatud, tuleb luba taotleda juba uuel omanikul. Müügilepingus võib küll teisiti kokku leppida, kuid kohaliku omavalitsuse ees jääb vastava kohustuse täitmise eest vastutavaks hoone omanik. Juhul kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, näiteks kaasomandis, lasub kasutusloa olemasolu tagamise kohustus neil kõigil.

Üsna levinud on ka arvamus, et kasutusluba on pelgalt formaalsus, millise nõude täitmata jätmine mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa ei too. Tegelikult on kasutusloata hoone kasutamine aga seadusega keelatud ning kohalikul omavalitsusel on õigus vastava kohustuse täitmata jätnud ehitise omanikku trahvida. Füüsilisest isikust omaniku puhul on rahatrahvi maksimaalseks suuruseks 18 000 krooni ning juriidilise isiku puhul kuni 500 000 krooni. Juhul kui ehitisel puudub kasutusluba, on ehitusseaduse kohaselt linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha ehitise omanikule ka ettekirjutus.

Ettekirjutusega võib kohustada ehitise omanikku tegema kasutusloa väljastamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik kohustada ehitise omanikku muuhulgas sunniraha tasumiseks, mille suurus võib olla kuni 10 000 krooni. Sunniraha võib määrata ka korduvalt.

Lisaks sellele, et kasutusloa puudumisel võib kohalik omavalitsus ehitise omaniku vastutusele võtta, on kasutusloal ka praktiline tähtsus. Nimelt väljastatakse kasutusluba ehitisele, juhul kui ehitus vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ehk - kasutusloa olemasolu on hoone omanikule kinnituseks, et ehitis vastab nõuetele, sh et ehitist on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Vastav asjaolu võib omada olulist tähtsust näiteks siis, kui hoones toimub mingi õnnetus.

Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega võib kasutusloa puudumine osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda.

Kasutusloata hoonet ei oleks võinud ju üldse kasutada ning seega ei oleks võinud tekkida ka õnnetust, mille põhjustas ebaõigesti paigaldatud elektrisüsteemi kasutamine vmt. Kohtupraktikas on kasutusloata ehitise kasutamist hoone omaniku poolt peetud ka asjaoluks, mille tõttu on vähendatud ehitaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet.

Näiteks ühel konkreetsel juhul põles hoone täielikult maha, sest ehitaja oli paigaldanud küttekeha valesti ja rikutud oli veel teisigi ehituseeskirju. Hoone omanik esitas kahju hüvitamise nõude ehitaja vastu, mis rahuldati aga ainult osaliselt. Kohus leidis, et hoone omanik oli kahju tekkimises ka ise süüdi, sest kasutas teadlikult kasutusloata hoonet.

Juhul kui ehituse käik on korrektselt dokumenteeritud ning õigusaktides ettenähtud juhtudel teostatud ka hoone tehnosüsteemide kontroll, ei ole kasutusloa saamine keeruline, aeganõudev või kulukas protsess. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone.

Lisaks valla- või linnavalitsuse vastavale ametile või ametnikule vajalike dokumentide esitamisele tuleb kasutusloa saamiseks tasuda riigilõiv kuni 1000 krooni. Põhjendatud juhtudel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub kohalik omavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele.

Luba väljastatakse või keeldutakse selle väljastamisest 20 päeva jooksul taotlemisel vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba kuni viieks aastaks, muudel juhtudel on kasutusluba tähtajatu. Kasutusluba võib taotleda ka ehitise osale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:42
Otsi:

Ava täpsem otsing