Materjalihinnad koomas

"Mina küll hinnatõusu ei näe! Mõni tootja lihtsalt ei suuda tunnistada, et jama on lahti!" pidas Betoneks ASi raudbetooni projektijuht Janno Reimaa hinnatõstmise lootusi tühjadeks.

Et viimastel aastatel ületas nõudlus pakkumise, kujunesid hinnad tujude ajel. "Vaadati lakke ja pandi hind - raudbetoonil läkski see käest ära," pidas ta senist hinnapoliitikat tellija taluvuse katsetamiseks.

Elamuehituse kängumisel on betoonitootjatele lohutuseks jäänud äri- ning tööstushooned. Materjalitootjate konkurents objektidele tiheneb ning tsementide, plokkide, betooni hind hakkab alanema. "Praegu on pidu läbi! Hinnad on 2005. aastas tagasi. Meil kukkus jaanuaris käive 30 protsenti," lisas Reimaa. Pealegi on raudbetooni tootjate arv kahekordistunud.

Paekivi kaevandava OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube kinnitusel on viimasel kahel aastal killustiku hind kerkinud ligi 15 protsenti. Selleks aastaks ennustab ta hinna seisakut.

Samas, kui uusi kaevandusi Tallinna ümbruses kohalike omavalitsuste tõttu avada ei saa, jätkub pealinna lähistel ikkagi hinnatõus, hoiatas Haube. Killustiku hind kerkib transpordi maksumuse võrra. "Teema on riiklikult reguleerimata ja kohalike omavalitsuste poliitikud kasutavad kaevandamisele vastutegutsemist oma poliitilise pagasi suurendamiseks," pahandas ta.

Kuivsegude tootja ASi Uninaks juhataja Guido Piksar edasist materjalide hinnatõusu ei näe, kuna need on proportsioonis elatustasemega. Ehkki toorme hinnad firma toote kohta on kerkinud viis kuni seitse protsenti, on lõppsaaduse hinna kergitamine keeruline. "Oleme kehvas seisus. Kui ehitusturg langeb, tiheneb konkurents, kuid hinda tõsta ei juleta," osutas Piksar ohates rasketele valikutele.

"Hinnad on lõpptarbijale alla tulnud," osutas saematerjali turustava ASi Puumarket tegevjuht Marti Rehemaa puidu veebruari kümnekonnaprotsendilisele hinnasulale. Järgneb veidi stabiliseerumist. Kuna Venemaal ja Eestis on sooja talve tõttu palgid metsast välja toomata, järgneb teise kvartali lõpus, kolmanda alguses saematerjali kriis.

Aknatootja Viking Window ASi juhatuse liige Toomas Agasild tõdes, et jaanuari-veebruariga on akende hinnad tõusnud pea kolm protsenti. "Kui langeb turg, tiheneb konkurents. Seega saab hinda langetada vaid kvaliteedi arvel - meie küll ei kavatse seda teha," teatas ta pühalikult.

Negatiivseima stsenaariumina peab keegi hakkama kahjumiga müüma. Toorme ja kütuse baasil aga kipuvad hinnad tõusma. Samas tihenev konkurents surub hindu alla. Seega hinnad rahunevad või jäävad kergesse tõusu. Paekivikillustikku oli vahepeal väga raske saada. Kui kasvav teedeehitus ei saa selget riigipoolse rahastamise sotti, muutub killustik kergelt kättesaadavaks.

Puidu osas on seis suhteliselt halb. Seda on sooja talve tõttu metsast välja toodud vähe. Samas on puidu hind kukkunud.

Kuna 2009. aastast hakkab kehtima energiahoiunõue, tuleb uksi-aknaid kõigest hoolimata täiustada. Seega peab siin hind tõusma. Hindu aitab säilitada eksport. Materjalihinnatõus peaks sellel aastal tulema keskmiselt umbes üks-kaks protsenti.